Saksamaa valitsev võimuliit lagunes eile kolmapäeval 6. novembril, kui liidukantsler Olaf Scholz vallandas oma rahandusministri ja sillutas teed erakorralistele valimistele, mis vallandas Euroopa suurimas majanduses poliitilise kaose mõne tund pärast seda, kui Donald Trump võitis USA presidendivalimised.
Pärast vabade demokraatide (FDP) partei rahandusministri Christian Lindneri vallandamist peaks Scholz juhtima vähemusvalitsust koos oma sotsiaaldemokraatide ja rohelistega, mis on suuruselt teine partei, vahendab Reuters.
Ta peaks seaduste vastuvõtmiseks toetuma ebakindlale parlamendi häälteenamusele ja ta kavatseb korraldada 15. jaanuaril parlamendi usaldushääletuse oma valitsuse vastu, mis võib vallandada ennetähtaegsed valimised märtsi lõpuks.
Scholz ütles, et küsib küsitlustes populaarsete opositsioonis olevate konservatiivide juhilt Friedrich Merzilt toetust eelarve vastuvõtmisel ja sõjaliste kulutuste suurendamisel. Merz peab vastama neljapäevahommikusel pressikonverentsil.
Scholzi kolmeparteilise liidu kokkuvarisemine järgneb kuudepikkusele vaidlusele eelarvepoliitika ja Saksamaa majandussuuna üle, valitsuse populaarsus langeb ning parem- ja vasakäärmuslikud jõud kasvavad.
„Me vajame valitsust, mis on võimeline tegutsema ja millel on jõudu teha meie riigi jaoks vajalikke otsuseid,” ütles Scholz ajakirjanikele.
Scholz ütles, et vallandas Lindneri eelarvevaidlustes takistava käitumise eest, süüdistades ministrit oma partei riigist ettepoole panemises ja seadusandluse blokeerimises.
See samm toimus päev pärast vabariiklasest Donald Trumpi valimist USA presidendiks, kui Euroopa püüab luua ühtset vastust küsimustes alates võimalikest uutest USA tollimaksudest kuni Venemaa sõjani Ukrainas ja NATO alliansi tulevikuni.
Valitsuskriis saabub Saksamaa jaoks kriitilisel ajal, kus majandus on stagneerunud, infrastruktuur vananenud ja sõjavägi ette valmistamata.
Poliitiline raputus võib õhutada kasvavat frustratsiooni Saksamaa peavooluparteide suhtes, mis toob kasu noorematele populistlikele liikumistele, sealhulgas immigrantidevastasele Alternatiiv Saksamaale (AfD).
Kuna Prantsusmaal on pärast tänavusi erakorralisi valimisi samuti poliitiline ebakindlus, võib segadus Euroopa Liidu kahes suurimas majanduses takistada püüdlusi süvendada bloki integratsiooni ajal, mil see seisab silmitsi väljakutsetega idast ja läänest.
Võimuliit on vaielnud selle üle, kuidas kõige paremini päästa Euroopa suurim majandus, mis seisab teist aastat silmitsi kokkutõmbumise ja majandusmudeli kriisiga pärast seda, kui Venemaa odav gaas lõppes pärast 2022. aasta sissetungi Ukrainasse ja kasvab Hiina konkurents.
Scholz ütles, et tegi ettepaneku kehtestada ettevõtetele energiakulude ülempiir, et tugevdada Saksamaa atraktiivsust äritegevuse kohana. Ta soovis paketti, mis aitaks päästa töökohti raskustes autotööstuses, ning suurendada toetust Ukrainale.
FDP oli pakkunud olukorra lahendamiseks välja riiklike kulutuste kärpimise, madalamate maksude ja regulatsiooni vähendamise. Samuti soovib see aeglustada Saksamaa üleminekut süsinikuneutraalsele majandusele.
Scholzi järel kõneledes ütles Lindner, et kantsler üritas teda tugevalt sundida rikkuma põhiseadusega kehtestatud kululimiiti, mida tuntakse võlapidurina. Seda sammu keeldus Lindner toetamast.
Valitsusallikate sõnul soovis Scholz suurendada Ukraina toetuspaketti 3 miljardi euro võrra 15 miljardi euroni ja rahastada seda võlapiduri kaotamisega.
„Olaf Scholz keeldub tunnistamast, et meie riik vajab uut majandusmudelit,” ütles Lindner ajakirjanikele. „Olaf Scholz on näidanud, et tal pole jõudu oma riigile uut hoogu anda.”
