Pärast ligi kaks aastat kestnud pausi rääkis Saksamaa kantsler Olaf Scholz taas telefoni teel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
Scholz kutsus Putinit üles lõpetama agressioonisõda Ukraina vastu ja vägesid välja viima. Kantsler Scholz rääkis Venemaa presidendi Putiniga telefoni teel.
Telefonikõne kestis tund aega, sai telekanal ARD teada valitsusringkondadest. Sellest kirjutas samuti Süddeutsche Zeitung.
Scholz kutsus Putinit läbirääkimistele Ukrainaga. Tema sõnul peab eesmärk olema „õiglane ja kestev rahu”, selgitas valitsuse pressiesindaja Steffen Hebestreit pärast telefonikõnet. Kantsler mõistis taas hukka Venemaa agressioonisõja Ukraina vastu ja kutsus president Putinit üles seda lõpetama ja vägesid välja viima.
Valitsusringkonnad teatasid, et kantsler mõistis eriti hukka Venemaa õhulöögid Ukraina tsiviiltaristu vastu. Ta rõhutas ka, et Põhja-Korea sõdurite saatmine Venemaale Ukraina-vastastele lahingumissioonidele tooks kaasa tõsise konflikti eskaleerumise ja laienemise.
Scholz teatas, et ükski Venemaa sõjaeesmärk ei ole saavutatud, teatasid valitsusringkonnad. Telefonikõnes kutsus kantsler Venemaad üles olema valmis alustama Ukrainaga tõsiseid läbirääkimisi õiglase ja kestva rahu nimel. Ta rõhutas Saksamaa vankumatut otsusekindlust toetada Ukrainat tema kaitsevõitluses nii kaua kui vaja. Scholz ja Putin leppisid kokku, et „jätkavad suhtlust”. Valitsuse pressiesindaja sõnul rääkis kantsler kolmapäeval telefoni teel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. Sellest tulenevalt soovib Scholz talle nüüd hiljem uuesti helistada.
Kremli teatel nõudis Putin vestluses Scholziga, et võimalik kokkulepe Ukraina sõja lõpetamiseks peab kajastama „uut territoriaalset tegelikkus”. „Võimalikud kokkulepped peaksid arvestama Vene Föderatsiooni julgeolekuhuve, põhinema uutel territoriaalsetel reaalsustel ja eelkõige tegelema konflikti algpõhjustega,” teatas Kreml pärast telefonikõnet.
Krimmi poolsaare annekteerimisega 2014. aastal ja 2022. aastast kestva agressioonisõja käigus on Venemaa hõivanud Ukrainas alasid ja arvab, et umbes 20 protsenti Ukrainast kuulub Vene riigile. Seda aga rahvusvaheliselt vaevalt tunnustatakse, sest Moskva annekteeris rahvusvahelist õigust rikkudes Ukrainas okupeeritud alad ja integreeris need oma riigi territooriumiga.
Saksa initsiatiivil toimunud telefonikõnes räägiti üksikasjalikult ja avalikult Ukraina sõjast, öeldi Moskvast. Kõne sisu aga Venemaa president edasi ei andnud: Kremli teatel kordas Putin, et Venemaa on valmis jätkama läbirääkimisi konflikti lahendamiseks, mille Ukraina katkestas 2022. aasta kevadel – juba Moskva poolt seatud tingimustel. See hõlmab Ukraina NATO liikmelisusest loobumist ja Venemaa poolt okupeeritud alade kaotuse tunnistamist. Kiiev pole sellega kategooriliselt nõus.
Kremli teatel kordas Putin, et sõda oli NATO aastatepikkuse agressiivse poliitika tagajärg, millega sooviti muuta Ukraina Venemaa-vastaseks piirkonnaks. Putini ettepanekud lükatakse rahvusvaheliselt tagasi. Endine NATO peasekretär Jens Stoltenberg kritiseeris Putini nõudmisi juunis. See ei ole rahuettepanek. „See on ettepanek suuremaks agressiooniks, suuremaks okupatsiooniks,” ütles ta.
Vestluses Scholziga märkis Putin ka Vene-Saksa suhete enneolematut langust: „Saksamaa Liitvabariigi võimude ebasõbraliku käekäigu tulemusena”, teatas Kreml. Putin ja Scholz arutasid ka olukorra eskaleerumist Lähis-Idas, teatas Kremli pressiteenistus. Mõlemad pooled leppisid seetõttu kokku, et nende nõustajad peaksid kontakti hoidma.
Ukraina välisministeerium kritiseeris kantsleri telefonikõnet Putiniga. „Vene diktaatoriga jutuajamised iseenesest ei anna õiglasele rahule lisaväärtust,” öeldi Kiievist. Sellised kõnelused on „tööriist, mida Putin on rohkem kui 20 aastat kasutanud oma huvide edendamiseks”. Nad andsid Putinile vaid „lootuse oma rahvusvahelisest isolatsioonist üle saada”. Ukraina vajab „konkreetseid otsustavaid tegusid, mis sunnivad teda (Putinit) rahu sõlmima, mitte veenmist ja lepituskatseid, mida ta peab nõrkuse märgiks ja kasutab oma huvides ära.” Konkreetsed meetmed on teada – „ja see on eelkõige okupatsioonivägede väljaviimine Ukraina territooriumilt,” teatas ministeerium.
Scholz ja Putin rääkisid viimati telefonis tund aega 2022. aasta 2. detsembril. Kantsler üritab praegu pärast eelmisel suvel Šveitsis toimunud tippkohtumist korraldada teist Ukraina rahukonverentsi, millest võiks osa võtta ka Venemaa. Seni pole selle kuupäev teada. Lääs on 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa rünnaku tõttu Ukrainale suures osas sulgenud sidekanalid Moskvaga. Viimati kohtus Scholz Putiniga isiklikult nädal enne Venemaa rünnakut Ukrainale, tema ametisse asumise puhul toimunud visiidi ajal Moskvasse. Koroona tõttu istusid nad mõlemad Kremlis pika ovaalse laua taga, üksteisest meetrite kaugusel. Peale sissetungi oli veel paar telefonikõnet, aga siis enam ei tulnud. See oli peamiselt seotud Venemaa sõjakäiguga Ukrainas ja konkreetsete tulemuste väljavaadete puudumisega.
Scholz oli viimastel kuudel korduvalt öelnud, et on valmis Putiniga rääkima. Ta tahab lihtsalt õiget aega leida. ARD saates Caren Miosga selgitas kantsler pühapäeval, et see punkt võib tulla „varsti”. „Jah, ma olen otsustanud Venemaa presidendiga sobival ajal rääkida. Aga ma olen vastutustundlik poliitik, ma ei tee seda üksi.” Vestlus Putiniga nõuab palju kontakte ja vestlusi paljude teistega.
Vestluse ajastus on tõenäoliselt seotud eelseisva G20 tippkohtumisega Brasiilias Rio de Janeiros, kuhu Scholz pühapäeval suundub. Sinna oodatakse ka Venemaa välisministrit Sergei Lavrovi. Putin ise tühistas 18. oktoobril tippkohtumisel osalemise, et mitte segada „foorumi tavapärast tööd”. Haagi rahvusvaheline kriminaalkohus on Putini suhtes välja antud rahvusvaheline vahistamismäärus väidetavate sõjakuritegude eest Ukrainas. Ta riskiks Brasiilias arreteerimisega. Kõigi kontinentide juhtivatest majandusjõududest koosnev G20 on ainus aruteluformaat, kus Venemaa ja NATO riigid istuvad endiselt kõrgel tasemel ühe laua taga. Scholz ei plaani seal Lavroviga rääkida. Allikate sõnul räägib ta aga Ukraina sõjast Hiina presidendi Xi Jinpingiga, keda peetakse Putini kõige olulisemaks liitlaseks.
