Rootsi saadab elanikele välja viis miljonit brošüüri, milles kutsutakse üles valmistuma sõja võimaluseks ja juhistega, kuidas tuumarünnaku ajal toitu varuda ja isegi peavarju otsida, kuna hirm Venemaa ja NATO vahelise konflikti ees kasvab.

Alates Ukraina sõja algusest on Stockholm korduvalt kutsunud rootslasi üles valmistuma nii vaimselt kui logistiliselt võimalikuks konfliktiks, tuues põhjuseks julgeolekuolukorra halvenemise oma lähiümbruses, vahendab Daily Mail.

Rootsi tsiviilkriiside agentuuri (MSB) saadetud brošüür „Kui tuleb kriis või sõda” sisaldab teavet valmistumise kohta hädaolukordadeks nagu sõda, loodusõnnetused, küberrünnakud ja terrorism.

See on uuendatud versioon brošüürist, mille Rootsi on pärast Teist maailmasõda välja andnud viis korda. Võimaliku ohu tõsidust rõhutades on brošüür aga kaks korda paksem kui eelmistel aastatel.

„Ebakindel maailm nõuab valmisolekut. Sõjaline oht Rootsile on suurenenud ja me peame valmistuma halvimaks – relvastatud rünnakuks,” seisab uues sissejuhatuses.

Ühes murettekitavamas väljavõttes, mis viitab valitsuste nõuannetele külma sõja süngeimatel päevadel, teavitatakse inimesi tuumarelvade ohust.

„Ülemaailmne julgeolekuolukord suurendab tuumarelvade kasutamise riske. Tuuma-, bioloogilise või keemiarelvaga rünnaku korral tuleks varjuda samamoodi nagu õhurünnaku puhul,” juhendab brošüür lugejaid.

„Varjend pakub parimat kaitset. Paari päeva pärast on kiirgus märgatavalt vähenenud,” annab see nõu ja lisab, et inimesi hoiatatakse rünnakute eest raadio teel ning parema võimaluse puudumisel tuleks minna keldrisse või metroosse.

Teine sõnum, mis on toodud välja uuendatud versiooni brošüüri keskel, kõlab järgmiselt: „Kui Rootsit ründab mõni teine ​​riik, ei anna me kunagi alla. Kogu teave selle kohta, et vastupanu tuleb lõpetada, on vale.”

Selle põhjuseks on asjaolu, et pinged Moskva ja Ukraina lääneliitlaste vahel on jõudnud uutesse kõrgustesse, kui Bideni administratsioon andis eile Kiievile rohelise tule USA-lt tarnitud kaugmaarakettidega Venemaal asuvate sihtmärkide ründamiseks.

USA-s ärritas see samm presidendiks valitud Donald Trumpi toetajaid, kes lubasid piirata Ameerika toetust Ukrainale ja lõpetada sõja võimalikult kiiresti.

Trumpi vanim poeg Donald Trump Jr postitas pärast Bideni otsuse teatavakstegemist sotsiaalmeedias sõnumi, milles märkis, et „sõjatööstuskompleks näib tahtvat tagada, et nad saaksid Kolmanda maailmasõja käima enne, kui mu isal on võimalus rahu luua ja elusid päästa”.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on pikka aega survestanud Lääne toetajaid, et ta lubaks oma riigil rünnata sõjalisi sihtmärke sügavamal Venemaal, kuid liitlased olid tema palvetele vastu seisnud, kuna kardeti, et see ületab Vladimir Putini seatud „punase joone”.

Septembris ütles Venemaa president, et peab lääneriike Ukraina sõja „otsesteks osalejateks”, kui nad annavad Kiievile võimaluse rünnata sihtmärke Venemaal.

Samuti on ta välja pakkunud, et võib kättemaksuna saata Lääne vastastele Vene rakette, et nad saaksid vastulöögina lüüa Lääne sihtmärke välismaal.

Rootsi ja tema Põhjamaadest naabrid on viimastel aastatel muutunud üha murelikumaks olukorra pärast Ukrainas ja Moskva sõjakuse pärast.

Soome on käivitanud samuti uue valmisoleku veebisaidi, samal ajal kui norralased said hiljuti brošüürid, mis õpetavad neile, kuidas sõja ja muude ohtude korral nädal aega iseseisvalt hakkama saada.

Nii Rootsi kui ka Soome loobusid aastakümneid kestnud sõjalisest neutraalsusest, et ühineda USA juhitava sõjalise liidu NATO-ga pärast Venemaa 2022. aasta sissetungi Ukrainasse.

Ajendatuna Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris viisid Skandinaavia riigid läbi riikliku julgeolekupoliitika põhjaliku ülevaate ja esitasid vaid kaks kuud hiljem avalduse mammutblokiga ühinemiseks.

Pärast peaaegu kaks aastat kestnud poliitilist survet ning Putini ja tema liitlaste ähvarduste taustal sai Rootsist märtsis lõpuks NATO liige.

Rootsi brošüüri eelmine versioon saadeti välja 2018. aastal ja jõudis toona uudistesse, kuna see oli esimene kord, kui see saadeti rootslastele pärast 1961. aastat külma sõja haripunktis.

„Julgeolekuolukord on tõsine ja me kõik peame tugevdama oma vastupidavust erinevatele kriisidele ja lõpuks ka sõjale,” ütles MSB direktor Mikael Frisell avalduses.

Tsiviilkaitseminister Carl-Oskar Bohlin ütles eelmisel kuul, et globaalse konteksti muutumise tõttu tuleb Rootsi leibkondadele antud nõuanded tegelikku olukorda arvestades üle vaadata.

32-leheküljeline dokument kirjeldab lihtsate illustratsioonidega Põhjamaid ähvardavaid ohte, sealhulgas sõjalisi konflikte, looduskatastroofe ning küber- ja terrorirünnakuid.

See sisaldab näpunäiteid valmisolekuks, näiteks mitteriknevate toiduainete ja vee kodus hoidmiseks, samuti näpunäiteid, kuidas hädaolukorras varjuda.

MSB teatas, et uuendatud 2024. aasta versioon keskendub rohkem sõjaks valmistumisele.

See jätkab: „Kui keegi tahab võtta õigust meie üle jõuga valitseda, ohustab see meie õigust vabale ja sõltumatule elule.”

„Meie riigi mõjutamiseks ja kahjustamiseks on ka muid viise peale sõjalise jõu, näiteks küberrünnakud, mõjutamiskampaaniad, terrorism ja sabotaaž. See võib juhtuda iga hetk ja palju toimub siin ja praegu. Me ei saa võtta oma vabadust iseenesestmõistetavana. Ja meil peab olema tahet ja julgust kaitsta oma avatud ühiskonda, isegi kui see tähendab ohvreid,” on kirjas brošüüris.

Brošüür on trükituna saadaval nii rootsi kui ka inglise keeles ning digitaalsed versioonid on saadaval mitmes teises keeles – sealhulgas araabia, farsi, ukraina, poola, somaali ja soome keeles.

Rootsi endine armeeülem Micael Byden tekitas jaanuaris paljudes oma kaasmaalastes ärevust, kui kutsus neid üles mõtlema oma valmisolekule.

„Rootslased peavad sõjaks vaimselt valmistuma,” ütles ta.

Samuti avas esmaspäeval Venemaaga 1340-kilomeetrist piiri jagava Soome valitsus veebilehe, mis kogub teavet erinevateks kriisideks valmisoleku kohta.

Soomel on Venemaaga 1340-kilomeetrine piir ja pärast Moskva sissetungi Ukrainasse teatas Helsingi plaanist ehitada selle osadele 200-kilomeetrine tara.

Kolme meetri kõrgune ja okastraadiga kaetud tara peaks valmima 2026. aastaks.

Riik sulges eelmisel, 2023. aastal kaheksa piiripunkti Venemaaga pärast migrantide sissevoolu, mis Helsingi väitel oli Moskva korraldatud hübriidrünnak.

Rootsit ja Soomet peeti varem neutraalseteks riikideks, kuid nüüd tõstavad nad valmisolekut võimalikeks konfliktideks.

Pärast külma sõja lõppu kärpis Rootsi drastiliselt oma kaitsekulutusi, keskendudes oma sõjalised jõupingutused rahvusvahelistele rahuvalvemissioonidele.

Kuid Rootsi muutis kursi pärast Venemaa 2014. aasta Krimmi annekteerimist ja kahekordistas oma jõupingutusi ettevalmistuste suurendamiseks pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal.

Stockholm on taaskehtestanud piiratud ajateenistuse, suurendanud massiliselt kaitsekulutusi ja taasavanud sõjaväeosa Läänemere saarel Gotlandil.

Seejärel tugevdas ta pommivarjendeid, kindlustas joogiveevarud ja transpordi infrastruktuuri, määras ametisse tsiviilkaitseministri ja asutas psühholoogilise kaitse agentuuri, mille eesmärk on võidelda desinformatsiooniga.

Eelmisel kuul hoiatas Rootsi kaitseminister Pal Jonson, et Moskva võib rünnata Rootsit, kui ta võitleb kontrolli pärast Läänemerel, kusjuures Venemaa mereväe laevastikud on Peterburis ja Kaliningradis.

„Venemaa kujutab endast ohtu Rootsile, nagu ka ülejäänud NATO-le. Me ei saa välistada Venemaa rünnakut meie riigi vastu,” ütles Jonson Poola väljaandele Rzeczpospolita.

Kuigi Kremli väed on Ukrainas seotud, on Vladimir Putini valitsus näidanud, et on valmis võtma tõsiseid sõjalisi ja poliitilisi riske.

NATO tõstis pühapäeval õhku oma sõjalennukid Poolast ja Rumeeniast Ukraina piirini pärast seda, kui Venemaa võttis uue raketirünnakuga sihikule riigi kriitilise infrastruktuuri.

Ukraina energiaoperaator DTEK teatas pühapäeva hommikul hädaolukorra elektrikatkestustest, mis mõjutasid Kiievi, Donetski ja Dnipropetrovski oblasteid pärast öiseid droonirünnakuid.

Operaator märkis, et varsti pärast seda said löögi soojuselektrijaamad.

Kiievis kasutati droonide allatulistamiseks õhutõrjet, kui elanikel paluti varjuda, samal ajal kui löögi saanud riigi lääneossa suunduvad raketid ajendasid NATO-t saatma appi sõjalennukeid.

„Seoses Vene Föderatsiooni tiibrakettide, ballistiliste rakettide ja mehitamata õhusõidukite massilise rünnakuga objektidele, mis asuvad muu hulgas Lääne-Ukrainas, on Poola ja liitlaste [NATO] lennukid meie õhuruumis tegutsema hakanud,” seisis Poola operatiivjuhatuse avalduses.

„Valves olnud lennukite paarid tõsteti õhku ning maapealsed õhutõrje- ja radarluuresüsteemid saavutasid kõrgeima valmisoleku,” märgiti. „Võetud sammud on suunatud ohutuse tagamisele ohualadega piirnevatel aladel.”