Venemaa küberrünnakud on pannud Rootsi ja Norra kaaluma sularaha juurde naasmist.

Väljaande Guardian andmetel on Rootsi ja Norra taganenud plaanidest muutuda sularahata ühiskondadeks. Põhjuseks on hirm, et täielikult digitaalsed maksesüsteemid muudaksid nad Venemaalt tulenevate julgeolekuohtude suhtes haavatavaks. Riigid on mures ka nende pärast, kes ei saa kasutada digitaalseid maksesüsteeme.

Guardian märgib, et Rootsi ja Norra on muutunud kiiresti sularahavabaks. Nähtuse põhjuseks on olnud muuhulgas kiired ja terviklikud internetiühendused ning kasvav finantstehnoloogia tööstus.

Aastal 2012 turule tulnud mobiilimaksesüsteem Swish on Rootsis laialdaselt kasutusel. Sarnane teenus Vipps on populaarne Norras, mis ühines 2022. aastal Taani MobilePayga ja sai VippsMobilepayks. Eelmisel kuul lasti see turule ka Rootsis.

Rootsi keskpanga endine asepresident ennustas 2018. aastal, et tõenäoliselt on Rootsi 2025. aastaks sularahavaba.

Guardiani andmetel on Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aastal ja sellele järgnenud hübriidsõda pannud riike selle küsimuse ümber mõtlema.

Rootsi valitsus on pärast seda uuendanud oma kaitse- ja valmisolekustrateegiat ning liitunud kaitseliidu NATO-ga. Norra on tugevdanud kontrolli oma piiril Venemaaga.

Guardian kirjutab, et turvalisuse peale mõtlemine laieneb sellele, kuidas inimesed kaupade ja teenuste eest tasuvad.

Järgmisel kuul saadetakse igasse Rootsi koju brošüür pealkirjaga „Kui tuleb kriis või sõda”. Selles kutsub kaitseministeerium inimesi üles sularaha regulaarselt kasutama ja hoidma seda käepärast vähemalt ühe nädala vajaduseks.

Lisaks julgustatakse inimesi kasutama erinevaid makseviise, näiteks pangakaarte ja digitaalseid makseteenuseid.

Mitmel erineval viisil maksmine tugevdab teie valmisolekut, teatas ministeerium.

Lisaks kaalub Rootsi valitsus seadusandlust, et kaitsta teatud kaupade eest sularahas tasumise võimalust. Sularaha on Rootsis legaalne maksevahend, kuid poodidel ja restoranidel on praktiliselt lubatud sularaha mitte kasutada, kui nad teatavad makseviiside piirangutest.

Norra jaeklientidel on alati olnud õigus maksta sularahas, kuid viimastel aastatel on üha enam jaemüüjaid üle läinud digimaksetele. Guardiani andmetel on see välja jätnud umbes 600 000 inimest, kellel pole juurdepääsu digiteenustele.

Valitsus on suvel töötanud seadusandlusega, mille kohaselt saab jaemüüjaid trahvida või karistada, kui nad alates 1. oktoobrist sularahamakseid vastu ei võta.

Riigi justiits- ja julgeolekuministeerium soovitab kõigil kaasas kanda sularaha, kuna digitaalsed makseviisid on küberrünnakute suhtes haavatavad.

Rootsis on füüsilistes kauplustes sularahaostude osakaal langenud 2012. aasta peaaegu 40 protsendilt viimastel aastatel umbes 10 protsendini, ütleb teadur Max Brimberg Rootsi keskpangast. Brimbergi sõnul teeb sularaha kasutamise vähenemine üha suuremat muret.

Meie kui keskpank ja ka administratsioon näeme selles potentsiaalset riski, eriti nende inimeste jaoks, kes pole veel digimajandust omaks võtnud. Samuti on oht valmisoleku seisukohalt, kui toimub relvastatud rünnak Rootsi või lähiriigi vastu, ütles ta.

Rünnak võib ühiskonna maksesüsteemide tõttu ummikusse viia.

Peaaegu kõik ühiskonna funktsioonid peavad kasutama mingit makse- või autentimisanalüüsi, kas elektroonilist ID-d või elektroonilist makset, ütles ta.

Kõik need võivad nõrgendada kogu süsteemi funktsionaalsust Rootsis, kui see ebaõnnestub.

Keskpank uurib praegu võimalust luua ja väljastada nn „e-kroon”, mis toimiks sularaha digitaalse lisana, kuid selle kasutuselevõtt eeldab poliitilist luba.

Rootsi kaitse- ja julgeolekuteaduse professor Hans Liwång nentis, et pole piisavalt tõendeid selle kohta, et sularaha on tänapäevaste ohtude vastu parem kui digitaalsed maksed.

Ta osutas Ukrainale, kus digitaalsed süsteemid on osutunud vastupidavuse jaoks ülioluliseks.

Ukraina on väga hea näide sellest, et sõja korral tuleb liikuda tulevikku, mitte tagasi, märkis ta.