Poola on alustanud 2 miljardi euro maksumusega idakilbi ehitamist piki oma piiri Venemaa ja Valgevenega, et kaitsta NATO idatiiba, kuna Ukraina sõjas valitsevad pinged.

650 kilomeetri pikkune kindlustus hõlmab tankitõrjekindlustusi, punkreid ja muid takistusi, mis on ehitatud piiri füüsiliseks kaitsmiseks ja liikumise kontrollimiseks ajal, mil USA toetus Euroopa kaitsele peaks Donald Trumpi jaanuaris ametisse astudes kahanema, vahendab Daily Mail.

Möödunud nädalal USA presidendivalimised võitnud Trump on korduvalt öelnud, et lõpetab oma esimesel ametisoleku päeval Venemaa sissetungi Ukrainasse, lisades, et kavatseb ka Kiievile antavat abi kärpida, hoolimata sellest, et USA on finants- ja sõjaline tipptoetaja. Tema meeskond on väidetavalt kaalunud ka ideed luua üle rindejoone 1300-kilomeetrine puhvertsoon, mida kaitseksid EL-i ja Ühendkuningriigi väed.

Droonivastased süsteemid ja tipptasemel seiretehnoloogia, mis töötab tehisintellekti abil, et aidata ohte varakult tuvastada, kaitsevad Poolat ka tänapäevasest sõjapidamisest tulenevate ohtude eest, mis ilmnesid lõunapoolses konfliktis.

Veelgi enam, Poola „kilp” sisaldab ka satelliidikomponenti, et tagada „teine ​​turvaelement kosmoses”, ütles Poola peaminister Donald Tusk, et valmistada riik ette „tuleviku sõdadeks”.

Kindlustused on loodud selleks, et tõrjuda vaenlase võimalikke ohte, ütles Tusk selle aasta alguses, kuna Venemaa tugevalt militariseeritud Kaliningradi eksklaav põhjas kujutab endast läänele kasvavat ohtu.

Valitsuse esitatud üksikasjade kohaselt kasutab programm, mis on võib-olla kõige olulisem investeering riigi julgeolekusse Poola sõjajärgses ajaloos, kaasaegseid seireseadmeid, sealhulgas kujutiste luure (IMINT), signaalluure (SIGINT) ja akustiline seire olukorrateadlikkuse parandamiseks.

Mitmekihiline kaitseliin peaks olema umbes 200 meetri sügavune ning koosneb piirdeaedadest, kraavidest ja miiniväljadest.

Kõrge piiritara on esimene barjäär sissetungijatele, millele järgneb okastraat ja tankitõrjekraavid.

Teele asetatakse ka takistused, sealhulgas „draakoni hambad” – betoonist terava otsaga plokid, mida kasutatakse soomusmasinate liikumise peatamiseks.

Punkrid ja maa-alused varjualused peidetakse ka metsadesse, et kaitsta piiri sees olijaid, kui kaitse peaks ebaõnnestuma.

Projekt kuulutati välja vastusena Venemaa ebaseaduslikule sõjale Ukrainas ja sellele, mida Poola valitsus nimetab Valgevene ja Venemaa hübriidsõja taktikaks.

Nende hulka kuulub rändesurve suurenemine idapiiril, Varssavi väitel võivad Minsk ja Moskva asüülitaotlejate läände suunamiseks kokku leppida, avaldades survet lääneriikidele ja õhutades lõhestavat retoorikat.

„Piiri ei saa karistamatult ületada… Selle protseduuri taga on Venemaa ja Valgevene ning kogu maailm nimetab seda hübriidsõjaks. Me ei tagane,” ütles Tusk juulis.

„Teeme seda vaenlase heidutamiseks, et kõik need, kes soovivad Poolale halba, kõik need, kes plaanivad rünnakut, agressiooni meie liitlaste või meie riigi vastu, kuuleksid täna siin Krakowi peaturu väljakult: hoidke Poolast eemale!” ütles Tusk üritusel, mis tähistas projekti käivitamist mais.

Ta lisas: „Poola on tugev, Poola on turvaline tänu omaenda tegudele ja tänu oma liitlastele.”

Kaitseliidu värske raporti kohaselt on Poola sõjalised kulutused SKT kohta kõigist NATO liikmesriikidest suurimad. See ambitsioonikas projekt peaks valmima 2028. aastaks.

Samal ajal kavandavad 2025. aastal algavat projekti NATO liikmed Eesti, Läti ja Leedu, kes kuulutasid jaanuaris välja Balti kaitseliini.

Riikide ühised mured Venemaast tuleneva ohu pärast integreeritakse Poola idapoolsete kaitsepüüdlustega.

Eesti ametnikud teatasid septembris, et nad taotlevad ELi rahastust punkrite, tõkete, jaotusliinide ja sõjaväeladude võrgustiku rajamiseks Venemaa ja Valgevene piirile.

„Vajadus (Balti) kaitseliini järele tuleneb julgeolekuolukorrast ja toetab NATO uut edasisuunalist kaitsekontseptsiooni,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur avalduses.

„Samas tugevdab see Euroopa Liidu julgeolekut ja piiride sõjalist kaitset, mistõttu näeme selgelt, et EL võiks projekti ka rahaliselt toetada,” jätkas ta.

Nelja riigi kaitseministrid ütlesid, et ohud Läänemere-Poola piiril kasvavad ja kindlustuste ülesehitamine „jääb suureks prioriteediks, mis aitab kaasa meie lubadusele kaitsta iga tolli (NATO) territooriumi”.

„Venemaa sõda Ukraina vastu on näidanud, et füüsiliste takistuste loomine avatud maa-alal, millel puudub loomulik kaitsekate, on ülitähtis isegi tehnoloogiliselt arenenud sõjapidamises,” öeldakse ühisavalduses.

Leedu on hiljuti blokeerinud ja kindlustanud silla üle Nemunase jõe, mis ühendab riiki Venemaa Kaliningradiga. Ametnike sõnul kavatsevad nad kindlustada ja isegi mineerida sildu, mis ühendavad nende riiki eksklaaviga.

Väike, kuid tugevalt relvastatud Kaliningradi territoorium asub Läänemere, Poola ja Leedu vahel ning seal asub Venemaa Läänemere laevastiku peakorter.

„Kaliningrad on sisuliselt Venemaa relvaladu ja seal on kasutusel palju sõjaliselt operatiivset varustust, mitte ainult laos,” ütles Atlantic Councili vanemteadur Elisabeth Braw selle aasta alguses väljaandele Kyiv Independent.

Venemaa sissetung Ukrainasse süvendas kartusi, et Moskva ja NATO vahelise sõja korral võivad piiriäärsed riigid olla esimesed sihtmärgiks.

Poola välisminister väitis juunis, et Venemaa võib Kaliningradis hoida kuni 100 tuumalõhkepead.

„Kui vaadata maailma Varssavist, siis Vene enklaav Kaliningrad on 200 km põhja pool ja seal on 100 tuumalõhkepead ja venelased hoiavad neid seal. Pealegi on lähedal Valgevene. See tähendab, et rünnak Euroopa Liidu vastu on täiesti tõenäoline,” hoiatas Poola välisminister Radoslaw Sikorski.

Samuti tõi ta välja, et Ukrainale suunatud Vene raketid on aeg-ajalt Poola õhuruumi rikkunud.

„Mõnikord lendavad nad kogemata meie õhuruumi. Isegi Poola lääneossa, mis on siit 250 km kaugusel. See on väga lähedal ja oht on suurem kui mõned arvavad.

Selle aasta alguses väitis Lääne luure, et Kaliningradis asub salajane elektrooniline relv, mida kasutatakse GPS-tehnoloogia segamiseks lennukitel ja laevadel.