Kesk-Soomes elava Sari ja tema kahe lapse kauaoodatud Stockholmi kruiis lõppes eelmisel nädalal nutuga, kui laeva turvatöötajad kahtlustasid üht last poevarguses.

Kruiisilaeva Silja Serenade kajuti uksele koputati. Ta avas selle ja seal olid kolm meest, kes teatasid ilma igasuguse sissejuhatuseta, et „teate küll, miks me siin oleme”. Laps vastas, et „ei tea”. Nad olid hakanud rääkima, kuidas nad kaameratest nägid, et ta poes ehteid tasku pani, rääkis Sari Iltalehtile teisipäevaõhtusetest sündmustest, kui laev oli tagasiteel Helsingisse.

Sari räägib, et mehed küsisid tema 12-aastaselt tütrelt mitu korda, et „kas sa oled varastanud”. Lõpuks käskisid mehed emale helistada, et „kajut üle vaadata”.

Tütar aga räägib Iltalehtile, et kolmas mees lahkus, aga kajuti uks oli kogu aeg lahti ja koridoris kõndis palju inimesi.

Tütar oli hakanud nutma ja helistas mulle ahastuses, et „tule kohe siia, mind süüdistatakse varguses”. Enne minu tulekut olid mehed tahtnud ka tema pardakaarti pildistada ja rääkisid „varastamisest” väga ebameeldival toonil, räägib Sari.

Ta ütleb, et tormas kohale noorema alla aastase lapsega. Kajutis ootasid kaks meest, kes end kuidagi ei tutvustanud.

Küsisin: „Mis nüüd lahti on? Tean küll, et laps käis laevas müüdavatest toodetest võrdluseks paari fotot tegemas,” räägib Sari.

Ta ütleb, et üks meestest „vaid noogutas, et asi on selge”. Mehe sõnul lahenes „asi” siis, kui tütar helistas emale ja nad nägid tema mobiiltelefoni küljes olevat „pärlipaela”. See oli umbes kümne sentimeetri pikkune mobiiltelefoni ehe, mille tütar oli endale ise valmistanud.

Sari räägib, et oli mitu korda palunud meestel tütre ees valekahtluse pärast vabandust paluda, samal ajal kui tütar tema kõrval hüsteeriliselt nuttis.

Ta vastas, et: „Asi on nüüd lahendatud”. Küsisin uuesti, kas oleks võimalik lapse ees vabandada asjatute süüdistuste pärast, kui ta nüüd kardab. Mees kordas veelkord, et „nüüd on asi lahendatud” ja kõndis lihtsalt minema, sõnab ta.

Sari arvates poleks vabandus tolles olukorras kuidagi olnud liiast, aga mehed suhtusid ebaviisakalt. Samuti imestab ta, kuidas mehed ilma midagi uurimata ja välja selgitamata lihtsalt last süüdistama hakkasid ja miks lapse eestkostjat kohale ei kutsutud. Eriliseks peab ta ka süüdistamise jätkamist pärast telefonikõnet.

Tallink-Silja kommunikatsioonijuhi Marika Nöjdi sõnul väidavad laeva turvatöötajad, et on oma tegude pärast vabandanud.

„On tõesti kahetsusväärne, et selline arusaamatus juhtus ja me kahetseme juhtunut siiani,” ütleb Nöjd.

Laevade turvatöötajad püüdsid vastavalt oma ametijuhendile asja võimalikult kiiresti lahendada. Pärast 12-aastase üksi kajutist leidmist paluti tal kohe oma ema üles otsida, jätkab ta.

Sari räägib, et tütar oli enne juhtunut kokkulepitult laevapoode vaatamas käinud. Mõte oli selles, et järgmisel hommikul võiks ikka koos reisilt mõne toreda meene osta. Selle jaoks oli tütar toodetest mobiiltelefoniga ka paar pilti teinud. Väärtuslikum neist oli olnud umbes 20-eurone kaelakee.

Raha pole liiga palju, nii et ma vaatasin selliseid väga odavaid asju, sõnab naine.

Olime koos kajutis fotod läbi käinud ja leppinud kokku, et läheme hommikul poodi. Sari ütleb, et ei tahtnud lapsega õhtul välja minna, sest tundub, et ta ei naudi šoppamist.

Sari ütleb, et läks pärast piltide vaatamist väiksema lapsega mängutuppa vaatama ja tütar pani juba asju kottidesse. Varsti pärast seda koputati uksele.

Sari räägib, et mehed rääkisid ka, et jälgisid tütart kaameratega pärast poest väljumist kuni kajuti koridorini.

Ta märgib, et mõistab, et mobiiltelefoni küljes olevad ehted võisid neid ära petta.

Aga kui neil õnnestub nii väike asi valvekaamerast tuvastada, siis kas nad poleks võinud enne süüdistuste esitamist paluda telefoni näidata? Mobiiltelefoniga ehted on noorte tüdrukute seas väga levinud, räägib ema.

Ta on üllatunud, et mehed end ühelgi hetkel ei tutvustanud.

Põhimõtteliselt oleks võinud iga mööduja ukse taha tulla. Tütar tegi ukse lahti, sest arvas, et olen tagasi tulnud, räägib ema.

Sari ütleb, et läks pärast juhtunut laeva infosse, et küsida, kus saab turvatöötajate tegevusele tagasisidet anda. Seal aga suhtuti tema juttu põlguse ja naeruga. Lõpuks sai ta paberi, millega pidi saama tagasisidet anda. Sedelil oli veebiaadress, kuid sobivat tagasiside kohta ta sealt ei leidnud.

Lõpuks otsis Sari ise Tallink-Silja kodulehelt välja meiliaadressi, kuhu saatis sündmuste kohta tagasisidet. Hiljem sai ta laevafirmalt teate, milles tunnistati, et turvatöötajad on teinud vea. Sõnumis väideti, et mehed palusid tütrel kohe ema üles otsida ja ka vabandasid oma eksimuse pärast.

Sari ütleb, et võttis juhtunuga seoses politseiga ühendust pärast reisi. Nüüd aga tahab ta siiski proovida laevafirmaga asja korda ajada.

Ootan sealt õiglast vastust ja vabandust. Alustasime teekonda Kesk-Soomest ja see oli kallis reis. Olime kolm kuud säästnud ja reisi oodanud. Nüüd lõppes see tõesti kurvalt, sõnab ta.

Sari loetleb ka asju, kuidas tema hinnangul on laeva turvatöötajad seadust rikkunud.

See on lapse vaimne väärkohtlemine, alaealise ülekuulamine ilma vanema juuresolekuta, võib-olla avalik alandamine ja laimamine, kui nad kajutikoridoris seda asja valjult arutasid, räägib ta.

Tütar aga ütleb, et pärast reisi ei taha ta enam üksinda poodi minna, sest talle tundub see hirmutav ning ta kardab taas asjatut süüdistamist ja alandamist.

Marika Nöjdi sõnul on juhtumit laeva töötajatega arutatud.

Küsimusele, kas turvatöötajatele on ette nähtud karistused, vastas Nöjd, et turvatöötajad tegutsesid sündmuse uurimisel vastavalt oma ametijuhendile.

Kuidas antakse turvatöötajatele korraldus tegutseda olukorras, kus kahtlustatakse, et alaealine on midagi varastanud? Kas sellisel juhul ei kutsuta enne vanemaid?

Jah, vanemad või eestkostja kutsutakse kohe. Nagu ka antud juhul tehti, vastas Nöjd.

Kas selliseid tühiseks osutunud vargusekahtlusi tuleb teie laevadel sageli ette?

Need on haruldased, kuid selliseid asju juhtub aeg-ajalt. Olukord lahendatakse nii kiiresti kui võimalik, märkis ta.