Ukraina avaldab võiduplaani asemel 10-punktilise ellujäämisplaani, kuna Läänel on relvad otsas.

Märgitakse, et Ukrainas on ka moraal põhja langenud, ent sellele vaatama üritatakse vastu pidada.

President Zelenski avalikustab lähiajal oma rahvale kümnepunktilise „ellujäämisplaani”, et tõsta Donald Trumpi valimisvõidu tõttu kannatada saanud moraali, avaldas Ukraina valitsuse nõunik Briti väljaandele Times.

Ukraina president soovib tugevdada pealinnas valitsevat meeleheidet, mille juhatas sisse Trumpi tagasivalimine, ning veenda kodanikke, et suudab oma riiki töös hoida, arvestades USA abi ärajäämise väljavaadet.

Eelmisel kuul esitas Zelenski oma „võiduplaani” – kümnepunktilise strateegia oma Lääne partneritele selle kohta, mida ta vajab sõja lõpetamiseks – ja mis sai vastakad reaktsioonid.

Zelenski mõjuvõimsa presidendi kantselei juhi Andri Jermaki nõunik Mõhailo Podoljak ütles sellenädalase uudise kohta: „See ei ole välispartnerile esitatud võiduplaan, vaid plaan, mis esitatakse meie ühiskonnale – see on meie majanduse ja meelsuse mobiliseerimiseks.”

Kiievis ollakse üldiselt mures, et Lääne toetus võib ilma Ameerika tugeva juhtimiseta hakata hääbuma. Reedel süüdistas Zelenski Saksamaad järeleandmises pärast seda, kui kantsler Olaf Scholz ja president Putin pidasid oma esimese telefonikõne pärast 2022. aasta detsembrit.

Briti peaminister Keir Starmer peaks aga Brasiilias toimuval G20 tippkohtumisel president Bidenit meelitama, et anda Ukrainale õigus kasutada lääneriikidest saadud kaugmaarakette Venemaal asuvate sihtmärkide vastu. Kaitseminister John Healey kuulutab välja miljonite naelsterlingite rahastamise sõjalistele droonidele ja uutele merendusvõimetele Ukrainas.

Ellujäämiskava hõlmab seda, kuidas Ukraina seab prioriteediks investeeringud tööstusesse ja kuidas energiasektor külmal talvel hakkama saab. Venemaa armee ründab regulaarselt riigi infrastruktuuri, mille tulemuseks on elektrikatkestused.

Tänase pühapäeva hommikul alustas Venemaa oma suurimat raketirünnakut alates augustist, tabades elektrirajatisi kogu riigis, sealhulgas pealinnas Kiievis. President Zelenski ütles, et rünnakus osales umbes 120 raketti ja 90 drooni, millest 140 peeti kinni. „Vaenlase sihtmärk oli meie energiataristu kogu Ukrainas,” kirjutas ta sotsiaalmeedias. „Kahjuks said mõned rajatised otselöökide ja alla kukkunud rusude tõttu kahju.”

Ukraina välisminister Andri Sõbiha süüdistas välispoliitikuid katses suhelda president Putiniga. „See on sõjakurjategija Putini tõeline vastus kõigile neile, kes talle hiljuti helistasid ja teda külastasid. Me vajame rahu läbi jõu, mitte leppimise,” ütles ta.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz vestles reedel Venemaa liidriga telefoni teel esimest korda pärast 2022. aasta lõppu ning Elon Musk, kelle nimetas Valges Majas võtmerolli ametisse valitud president Donald Trump, on Putiniga regulaarselt vestelnud alates 2022. aastast.

Ukrainlased on just selliseks rünnakuks valmistunud talve saabudes nädalaid. „Arvestades riigi psühho-emotsionaalset seisundit, peame selgelt näitama, kuidas seame prioriteediks investeeringud tööstusesse, kuidas hakkab toimima energeetika, kuidas edastame infot mobilisatsiooni kohta, tugevdame füüsilist kaitset – kõik valusad teemad riigi ellujäämisega seotud küsimustes on väljatöötamisel,” ütles Podoljak.

Ukraina valitsus soovib ka suurendada relvade tootmist, et vähendada pikemas perspektiivis sõltuvust lääne relvadest. Ta soovib, et igasse külasse paigaldataks dünaamiline raketitõrje ja turvalised varjendid. Plaani teine ​​aspekt on seotud kultuuripärandiga: Kiiev püüab meelitada Ukraina suurt põgenike diasporaad lootuses, et paljud naasevad.

Nagu ka eelmise võiduplaani puhul, on tõenäoliselt avalikuks tehtud kümnest punktist koosnev kokkuvõtlik komplekt, kuid igaühe taga on palju rohkem üksikasju.

See võiduplaan oli keskendunud Lääne partnerite poole pöördumisele, et nad kindlustaksid kaubateid, paluksid abi vangide vahetamisel, karistaksid Kremlit selle agressiooni eest ja avaldaksid survet Venemaale, et ta lõpetaks rünnakud tuuma- ja muude energiarajatiste vastu.

Valitsus konsulteerib ka selle plaani uuendamiseks, et apelleerida Trumpi äriinstinktidele, selgitades Ukraina kaitsmisse investeerimise eeliseid.

Üks Ukraina valitsusele esitatud uuendatud kava ekspertdokument rõhutab Ukraina loodusvarasid, mida Zelenski pakub USA ettevõtetele. Selles kirjeldatakse ohte, mis tulenevad Ukraina loodusvarade säilitamata jätmisest läände eksportimiseks, rõhutades liitiumimaardlate strateegilist tähtsust Ameerika tehnoloogia arengule. Kui akude ja elektriautode arendamiseks kasutatav ressurss peaks sattuma Venemaa kätte, hakkaksid seda kasutama hoopis tema liitlased Hiina, Iraan ja Põhja-Korea, väidab dokument.

„Ukraina on ressursirikas riik, kus on kaasaegsete pooljuhtide ja patareide tootmiseks hädavajalikud maavarad,” öeldakse dokumendis, mille on kirjutanud riikliku tööstusekspertide asutuse Ukrainian Industry Expertise direktor Volodõmõr Vlasjuk. „Riigi valduses on 34 maavarast 22, mille EL on määratlenud kriitilise tähtsusega toorainena. Tänapäeva globaalses majanduses võivad sellised ressursid soodustada olulist majanduskasvu – seda reaalsust, mida Ukraina peamised liitlased peaksid tunnistama. See, mille Ukraina võib kaotada, võidavad Venemaa ja Hiina,” kirjutas leht.

Ukrainalt territooriumi võtmise lubamine Venemaale julgustaks Kremlit ja tema liitlasi haarama teiste riikide loodusvarasid, mis tooks mujal kaasa konflikte, ütles Podoljak.

Ta on optimistlik, et Trump mõistab lõpuks, et Ukraina toetamine on tema huvides. Zelenski ütles intervjuus Ukraina avalik-õiguslikule ringhäälingule Suspilne: „On kindel, et sõda saab Valget Maja juhtima hakkava meeskonna poliitikaga varem läbi. See on nende lähenemine, lubadus oma kodanikele.”

Isegi kui Zelenski suudab veenda Trumpi Putinit alistama, on ukrainlastel siiski probleeme. Paljud Ukraina edusammud lahinguväljal on tuginenud USA luureandmete vabale jagamisele, kuid Tulsi Gabbard, Trumpi valik riikliku luuredirektori kohale on ilmutanud sümpaatiat Putini suhtes. Kiiev oli ta varem kandnud „Ukraina vaenlaste” nimekirja.

Ukraina rindekomandörid kurdavad, et isegi president Bideni lubatud miljardid dollarid ei realiseeru lahinguväljal, kuna USA bürokraatia ja logistikaga on probleeme abi õigel ajal Ukrainale toimetamisel, mille tulemuseks on asjatud inimohvrid ja tagasilöögid lahinguväljal Donbassi piirkonnas. Väidetavalt kogunevad Venemaa väed uuele pealetungile Zaporižja oblasti lõunaosas.

Surve Ameerikale kasvab, et ta lubaks kasutada lääneriikide kaugrelvi Venemaa ründamiseks. Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa toodetud rakettide Storm Shadow ja Scalp kasutamine Venemaa pinnal asuvate vaenlase sõjaväebaaside ja varade ründamiseks on olnud Zelenski pikaajaline nõudmine.

Kiiev on juba kasutanud 250-kilomeetrise ulatusega tiibraketti Storm Shadow Putini Musta mere mereväe vastu ja okupeeritud Krimmis ning usub, et nende kasutamise laiendamine Venemaale on tema võiduplaani eesmärkide saavutamiseks ülioluline.

Bideni administratsioon keeldus nõusolekut andmast, kartes, et see provotseerib Venemaal eskalatsiooni, aga Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja teised liitlased ei soovi ilma Ameerika toetuseta edasi liikuda.

Endine Briti konservatiivide erakonna kaitseminister Grant Shapps on korranud oma üleskutset Starmerile ühepoolselt tegutseda.

„Me ei pea ootama Bidenit ja me peame lõpetama teesklemise, et see on midagi, mida on vaja enne, kui tegutseme,” ütles ta BBC Radio 4 saates Nädal Westminsteris. „Ausalt öeldes peame lihtsalt hakkama saama ja ära tegema. Ameeriklased tulevad kaasa. Seome sellega oma Ukraina sõprade käed, kui ütleme: me ei lase teil Putini sõjamasinat tagasi lüüa. See on vale. Ja me peame nüüd tagama, et need load on antud.”

Tema kommentaare kordas NATO endine kõrgeima ülema asetäitja kindral John McColl, kes ütles saates: „Me peaksime võimalikult kiiresti liikuma, et Storm Shadow saaks Venemaa territooriumile tulistada.”

Kuigi Starmer teeb sel nädalal Bideniga lobitööd ja Briti valitsus annetab droone, seisab Suurbritannia silmitsi kasvavate küsimustega seoses oma pühendumusega Ukrainale.

Ukraina ametnikud ütlesid väljaandele Guardian, et pärast seda, kui Ühendkuningriigis tööliste partei ametisse astus, ei ole riik tarninud täiendavaid rakette Storm Shadow, isegi mitte kasutamiseks sihtmärkide vastu Krimmis ja teistel Ukrainas asuvatel okupeeritud aladel.

Kaitseallikad on oletanud, et tööliste partei vastumeelsus seda teha tuleneb tõenäoliselt asjaolust, et Ühendkuningriigi varud on jõudnud tasemele, millest madalamale sõjaväejuhid ei ole valmis minema, sest Ühendkuningriigi enda huvide kaitsmiseks tuleb teatud arv reservis hoida. Teised usuvad, et kaitseministeerium on mures selle pärast, et Ukrainale täiendavate Storm Shadow varude üleandmine praegu, enne kui on tehtud otsus nende kasutamise lubamise kohta Venemaal, võib tähendada, et neid ei kasutata nii tõhusalt kui mõne kuu pärast.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles: „Me ei kommenteeri operatiivvarusid, kuid Ühendkuningriigi toetus Ukrainale on raudkindel ja peaminister on öelnud järjekindlalt, et tema valitsus seisab Ukrainaga nii kaua, kui vaja. Peaministri üks esimesi otsuseid ametis oli kohustus kulutada igal aastal Ukraina toetuseks 3 miljardit naela. Pärast seda on peaminister kohtunud president Zelenskiga kuus korda, sealhulgas võõrustanud teda kahel korral ja kohtunud eelmisel nädalal Ungaris toimunud Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel.”