Verne sõjalaev peatus poolel teel Kattegati väinas Taani ja Rootsi vahel. Laev näib olevat tulnud sinna, et jälgida Läänemerel kaablirikkumistes kahtlustatava Hiina laeva olukorda ja näidata Venemaa võimu, hindavad eksperdid.

Venemaa Musta mere laevastikku kuuluv raketikorvett Merkuri saabus Kattegati väina põhjaossa ja jäi seal ankrusse eile neljapäeval 21. novembril veidi enne keskpäeva, vahendab Helsingin Sanomat.

Laev sõitis kohale varjatult, st sellel polnud AIS-i lokaatorit sisse lülitatud. Sellest tulenevalt ei ole laeva asukoht avalike mereliikluse andmete kohaselt nähtav.

Helsingin Sanomat kinnitas Vene sõjalaeva asukoha signaalluuret kasutava ekspertallika abil. Allika nime tema töö tundlikkuse tõttu ei avaldata.

Sõjalaev Merkuri on ankrus keset Kattegati väina Taani Fredrikshavni ja Rootsi Göteborgi vahel.

Kaablite lõhkumisega seostatud Hiina kaubalaev Yi Peng 3 on olnud samas väinas ankrus alates sellest ajast, kui Taani võimud selle ilmselt teisipäeva õhtul peatasid.

Vene sõjalaev peatus seetõttu piirkonnas, kus valitseb pingeline rahvusvaheline poliitiline olukord.

„Võimalik, et on antud korraldus olukorda jälgida. Või lihtsalt näidata jõudu, mis on Venemaale omane,” ütleb pikka aega Vene mereväe tegemisi jälginud Poola sõjandusekspert Miłosz Gapinski.

Gapinski juhib tähelepanu, et Merkuri võib olla teel Venemaale tavahoolduseks. Peatus võib olla lisaülesanne, sest laev sõitis niikuinii läbi Kattegati. Tema sõnul saadab Venemaa sõjalaeva kohalolekuga olukorras sõnumi, et „ärge üle piiri minge, sest meil on relvad, mis võivad kahjustada”.

Seetõttu pole ebatavaline, et Venemaa sõjalaevad teevad oma reisidel peatusi. Neid täheldatakse sageli NATO riikide Taani, Rootsi ja Norra lähedal asuvates vetes.

Täna reedel tundus, et Vene sõjalaev oli äratanud ka Saksa mereväe huvi. Saksa sõjalaev F217 asus teele Kielist ja suundus põhja poole. Kattegati põhjaosas muutis laev kurssi ja sildus hommikul kell kümme Vene Merkuri asukoha poole. Möödudes aeglustas Saksa laev kiirust.

Saksa sõjalaeva kurss on avalikest allikatest näha, kuna sellel oli sisse lülitatud AIS-i lokaator.

„Jõudemonstratsioon töötab mõlemas suunas ja on tüüpiline relvajõududele,” kommenteeris Gapinski Saksa laeva liikumisi.

Kattegati väinas käib seega Venemaa ja NATO riigi omavaheline mingisugune jõu näitamine.

Viimastel päevadel on väinas liikunud ka palju Taani sõjalaevu.

Vene ja NATO laevad kohtuvad merel iga päev, ütleb Gapinski. Tihti sõidetakse meelega üksteise lähedale, näiteks selleks, et teha täpseid fotosid teise poole laevast.

Kuigi laev Merkuri kuulub Venemaa Musta mere laevastiku koosseisu, pole see Mustal merel tegutsenud. Põhjus on selles, et Türgi väinad on sõjalaevadele suletud alates sellest ajast, kui Venemaa veidi vähem kui kolm aastat tagasi Ukraina vastu agressioonisõda alustas.

Merkuri on tegutsenud Vahemerel, kus Venemaal asub Süürias Tartuses mereväebaas. Laev peab aga põhjalikule hooldusele sõitma Venemaale, mis võib seletada teekonda Läänemere poole.

Hiina kaubalaeva Yi Peng 3 peetakse Läänemerel kahe merekaabli purunemise võimalikuks süüdlaseks, sest see liikus kahjustuse tuvastamise hetkel mõlema kaabli läheduses.

Hiina laev katkestas teekonna teisipäeval pärast seda, kui Taani võimude laevad olid seda pikka aega jälginud. Siis astusid Hiina laevale Taani lootsid.

Positsioneerimise järgi asub Vene laeva Merkuri ankrukoht Hiina laevast enam kui saja kilomeetri kaugusel.

Vene laev võib aga isegi eemalt jälgida, kuidas Läänemere riikide võimud laeva Yi Peng 3 suhtes käituvad, hindab teine ​​Vene mereväge jälgiv analüütik, kes kasutab varjunime Oxford Maritime.

Oxford Maritime oli esimene, kes teatas Merkuri liikumisest. Analüütik kirjutab oma uudiskirjas, et Merkuri saab piirkonnas teha elektroonilist luuret. Selle kohalolek annab Venemaale ka võimaluse „vajadusel kiiresti tegutseda”.

Alates sellest, kui Merkuri oma teel Kattegatis peatus, pole Venemaa pidanud eraldi sõja- ega luurelaeva kohale saatma.

Taani vetes äratas tähelepanu veel ühe Vene laeva erakordne liikumine.

Vene kaubalaev Adler pööras neljapäeval Øresundi väina lõunaosas ümber. Laev oli liikumas Soome lahe poole, kui tegi keskpäeval Soome aja järgi täispöörde ja suundus mööda Taanit ja Rootsit eraldavat Øresundi väina tagasi Põhjamerele.

Laeva suhtes kehtivad Lääne sanktsioonid. See on üks kolmest keelatud firma M Leasing laevast. Ettevõttele ja selle laevadele on kehtestatud sanktsioonid põhjusel, et nad on vedanud Põhja-Koreast Venemaale relvamaterjali.

M Leasing on üks ettevõtetest, mida Venemaa on oma relvasaadetistes kasutanud.

Sanktsiooniotsuste põhjenduste kohaselt on ettevõte seotud transpordivõrgustikuga, milles Venemaa kaubalaevad veavad Pyongyangist Põhja-Korea sõjatehnikat Venemaa Doonau sadamas asuvatele sõjaväeobjektidele.

Pärast seda viiakse M Liisingu transporditav Põhja-Korea laskemoon Venemaa läänepiiril Tihoretski linnas asuvasse laskemoonalattu. Sealt veetakse need kasutamiseks Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu.

Türgi geopoliitika analüütik Yörük Işık juhtis sotsiaalmeedias laevale tähelepanu. Ta spekuleeris Bluesky teenuses, kas laeva last oli Läänemerel äkilise pöörde põhjuseks.

Poola ekspert Miłosz Gapinski hindab, et tagasipööre on „veider”, kuid kaugeleulatuvaid järeldusi sellest teha ei maksa.

„Puuduvad pardalemineku märgid ja ametivõimude kommentaarid, seega on tõesti raske öelda, mis oli tegelik põhjus,” ütleb Gapinski.