NATO tõstis tänase pühapäeva, 17. novembri hommikul õhku oma sõjalennukid Poolas ja Rumeenias kuni Ukraina piirideni pärast seda, kui Venemaa võttis sihikule riigi kriitilise infrastruktuuri uue raketirünnakuga, mille eesmärk oli hävitada riigi energiavõrk.

Riigi energiaoperaator DTEK teatas pühapäeva hommikul hädaolukorra elektrikatkestustest, mis mõjutasid Kiievi, Donetski ja Dnipropetrovski piirkondi pärast öiseid droonirünnakuid, vahendab Daily Mail.

Seal öeldi, et varsti pärast seda tabas Putini viimane rünnakulaine soojuselektrijaamu. Kahju suurus ei olnud kohe selge.

Õhutõrjet rakendati Kiievis droonide alla tulistamiseks, samas kui elanikel paluti varjuda, samal ajal kui löögi saanud riigi lääneossa suunduvad raketid ajendasid NATO-t saatma abiks oma sõjalennukid.

„Seoses Vene Föderatsiooni tiibrakettide, ballistiliste rakettide ja mehitamata õhusõidukitega massilise rünnakuga objektidele, mis asuvad muu hulgas Lääne-Ukrainas, on Poola ja liitlaste [NATO] lennukid meie õhuruumis tegutsema hakanud,” seisis Poola operatiivjuhatuse avalduses.

„Valves olevad lennukid tõusid õhku ning maapealsed õhutõrje- ja radarluuresüsteemid saavutasid kõrgeima valmisoleku. Võetud sammud on suunatud ohutuse tagamisele ohualadega piirnevatel aladel,” seisis teates.

Ukraina ametnikud on kartnud kahjustusi elektrivõrgus, mis võib 1000 päeva tagasi 2022. aasta veebruaris käivitatud sissetungi kriitilisel hetkel põhjustada pikki elektrikatkestusi ja suurendada psühholoogilist survet.

Venemaa halastamatu õhupommitamine rakettide ja droonidega on hävitanud poole Ukraina energiatootmisvõimsusest, ütles president Volodõmõr Zelenski.

Kiiev on palunud oma lääneliitlastelt abi oma energiavõrgu ülesehitamisel – see on tohutult kallis ettevõtmine – ja varustada oma vägesid rohkemate õhukaitserelvadega.

Kuna Ukraina karm talv on kiiresti lähenemas, kannatab riik juba praegu suure energiapuuduse käes.

„Käimas on järjekordne ulatuslik rünnak elektrisüsteemi vastu. Vaenlane ründab elektritootmis- ja ülekanderajatisi kogu Ukrainas,” kirjutas Ukraina energiaminister German Galuštšenko sotsiaalmeedias.

Rünnakute kahju ulatus ei olnud kohe selge.

Ametnike väitel katkestas rünnak elektrivarustuse paljudes linnaosades, see oli nende sõnul ettevaatusabinõu, et vältida võrgu kahjustusi.

Ukraina loodeosa Volõni piirkonna võimud teatasid, et energiainfrastruktuur on kannatada saanud, kuid ei täpsustanud seda.

Ametnikud varjavad sageli teavet elektrisüsteemi olukorra kohta sõja tõttu, et vältida Venemaale ülekaalu andmist.

Lõunaosas Mõkolaivis hukkus öösel toimunud droonirünnakus kaks inimest, teatas oblasti kuberner.

Plahvatus toimus kaguosas Zaporižja linnas ja Musta mere äärses Odessa sadamas, rääkisid pealtnägijad uudisteagentuurile Reuters, samas kui lõunas Krõvõi Rihis ja läänes Rivnes asuvas piirkonnas toimusid plahvatused.

„Venemaa korraldas ühe suurima õhurünnaku: droonid ja raketid rahulike linnade, magavate tsiviilelanike, kriitilise infrastruktuuri vastu,” ütles välisminister Andri Sõbiha.

Ta kirjeldas rünnakut kui Moskva „tõelist vastust” president Vladimir Putiniga suhelnud liidritele, mis on ilmselge vihje Saksamaa kantslerile Olaf Scholzile.

Scholz helistas reedel Venemaa juhile esimest korda pärast 2022. aasta lõppu.

NATO liikmesriik Poola, mis piirneb läänes Ukrainaga teatas, et on julgeoleku ettevaatusabinõuna rakendanud õhujõud Venemaa rünnaku tõttu, mille käigus kasutati tiibrakette, ballistiliste rakettide ja droone.

Poola „aktiveeris kõik tema käsutuses olevad olemasolevad jõud ja ressursid, valves olevad hävitajapaarid tõusid õhku ning maapealsed õhutõrje- ja radariluuresüsteemid saavutasid kõrgeima valmisoleku”, teatas Poola relvajõudude operatiivjuhtkond sotsiaalmeedias.

Kiievis süttis allakukkunud rusude tõttu elumaja katus ja vähemalt kaks inimest said viga, teatasid linnaametnikud sõnumirakenduses Telegram.

„Sündmuskohale saadeti kiirabi,” märkis Kiievi linnapea Vitali Klitško.

Venemaa andis viimati suure raketilöögi Kiievile 26. augustil, kui ametnike sõnul tulistas ta üle 200 drooni ja raketi üle riigi rünnaku käigus, milles hukkus seitse inimest.