Venemaa korraldas täna pühapäeval 17. novembril Ukraina eri paigus ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Esialgse info kohaselt on rünnakute sihtmärgiks olnud Ukraina energiataristu ja mõned logistikaobjektid. On olnud ka hukkunuid.

„Nüüd, talve hakul on [energiainfrastruktuur] olnud Ukraina nõrk koht, mida seda tüüpi löögikampaaniad on sageli püüdnud teiste sihtmärkide kõrval mõjutada,” ütleb Iltalehti sõjaline asjatundja Emil Kastehelmi.

Kastehelmi sõnul oli oodata laiemat raketirünnakut elektrijaamadele. Venelased olid rakette juba mõnda aega „kuhjanud” ehk siis säästnud neid hilisemaks kasutamiseks.

Praegu ei ole rünnaku tekitatud kogukahju veel täielikult selge. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Venemaa tulistas Ukrainasse 120 raketti ja 90 drooni.

Võib üsna kindlalt eeldada, et seal on ilmselt tabatud ka mõnda tsiviilobjekti, sest seda on sellistes olukordades sageli juhtunud, märgib Kastehelmi.

Miks on energiainfrastruktuur Ukraina nõrk koht?

Kastehelmi sõnul on rünnakud energiataristu vastu üks viis, kuidas Venemaa saab läbi viia strateegilise raketirünnaku kampaania.

Kui seda piisavalt aastaid süstemaatiliselt teha, hakkab süsteemi vastupidavus paratamatult kõikuma.

Sõda kurnab kogu riiki ja ka selle võimet asju korda teha. Energiasüsteem mõjutab just tsiviilelanikke ja meeleolusid ning seejärel võib see avaldada mõju Ukraina enda tootmisvõimekusele, võib-olla isegi sõjatööstusele. Kuid tegelikult on raske öelda, milline on nende tegelik mõju.

Kastehelmi sõnul on Ukrainal tervikuna õhutõrjega suuri probleeme. Sellest ei piisa kõigi oluliste sihtmärkide kaitsmiseks. Seal tuleb pidevalt mõelda, mida kaitsta, märgib ta.

Lisaks energiataristule on Venemaa rünnanud ka olulisi institutsioone, näiteks haiglaid. Ukraina peab kaitsma ka näiteks lennujaamu, kus õhuvägi tegutseb. Ja muidugi tsiviilelanikkond linnades.

See on kohutav olukord, sest sihtmärke on nii palju. Ja eriti on lihtsalt liiga vähe seda tüüpi varustust, mida saab kasutada hüperhelikiirusega rakettide vastu võitlemiseks, lisab ta.

Miks Venemaa just praegu ründas?

Kastehelmi sõnul on ajastuse puhul ilmselt kõige olulisem see, et nüüd oleme suundumas talve poole. Venemaa näitab Ukrainale taas, et on võimeline rindel olevaid ukrainlasi purustama ja tegema massiivseid raketirünnakuid ka kaugele tagalasse.

Seoses rünnakutega tõstis Ukraina välisminister Andri Sõbiha esile Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi reedest telefonivestlust Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ning ütles, et rünnakud on signaaliks Venemaa tegelikule reageeringule Scholzi-sugustele liidritele. Samas tuntakse mitmel pool muret, millistel tingimustel peaks Ukraina USA presidendiks valitud Donald Trumpi juhtimisel rahuga leppima.

Kastehelmi sõnul on raske öelda, kas rünnak on seotud mingisuguse tahtliku sümboolikaga. Muidugi „pühitakse lauda” selliste „nõrkade juhtidega” nagu Scholz, kuid Venemaa esmane eesmärk näib olevat tegelikud sõjalised operatsioonid.

Peamine eesmärk on siin ilmselt kahjustada kriitilisi sihtmärke Ukrainas ja terroriseerida tsiviilelanikke, sõnab ta.

Vaevalt et Venemaa suutlikkus korraldada ulatuslikke raketi- ja droonirünnakuid tuleb kellelegi üllatusena. Ka sellel rünnakul ei olnud Kastehelmi sõnul tulevaste rahuläbirääkimiste seisukohalt otsustavat mõju.

Sõltumata raketirünnakutest jõutakse tõenäoliselt olukorda, kus Ukrainal saavad sõjas osalemise eeldused otsa ja nad peavad otsima diplomaatilist lahendust, märgib Kastehelmi.