Vähesed teavad, et Soomes saab suhteliselt vabalt endale võtta ükskõik millise aadressi.

Küsimus kerkis päevakorda, kui Helsingin Sanomat sai vihje, et digi- ja rahvastikuteabe ameti andmetes on Espoo naise korteris registreeritud lisaelanik.

Espoo naine sai lisa „elanikust” teada, kui võttis ühendust sotsiaalkindlustusameti Kelaga, et küsida, kas tema eluasemetoetus tõuseb, kui tema korteri üür tõuseb. Kelast teatati, et nende andmetel on oktoobri alguses naise korterisse kolinud uus inimene.

See üllatas naist, sest tema enda teada on ta oma korteris üksi elanud ligi 20 aastat ja ühtegi teist elanikku toanurgas näinud pole.

Naine hakkas uurima, kust pärinevad valeandmed tema korteri uue elaniku kohta. Selgus, et digi- ja rahvastikuteabe amet oli saanud info naise korteris viibivast uuest isikust.

Naine kahtlustas, et vale info uue inimese kohta tuli sellest, et samasse majja kolinud isik oli kogemata kolimisteatele lisanud vale korterinumbri.

Espoo naise kogemus pole haruldane. Ta ei soovinud oma vihjele lisaks sel teemal intervjuud anda, kuid tema juhtum on selles loos eeskujuks.

„Digi- ja rahvastikuteabe ameti kodulehel olev vorm, mis palub välja selgitada, kas korteri elanike arvu andmed on õiged, saadetakse ametile umbes 700 kuus,” ütleb digi- ja rahvastikuinfo ameti ekspert Anne Sänkiaho.

Digi- ja rahvastikuteabe amet saab igal aastal üle 700 000 kolimisteate.

Suurem osa elanike arvu ebaõigetest andmetest on Sänkiaho sõnul tingitud sellest, et korteri eelmine elanik ei ole uuele aadressile kolimisel kolimisteadet esitanud.

„Õpilastel võib jääda kolimisteade tegemata ja vähemal määral ka ajutistel töötajatel. Väiksem osa kolimisteate ebaõigetest andmetest võib olla tingitud sellest, et teatesse on hooletult sisestatud tänavanimi või korteri number,” sõnab ta.

Sänkiaho sõnul on selgistustaotluste arv viimastel aastatel veidi kasvanud. Osaliselt võib kasv olla tingitud sellest, et koroona-aastatel liikus üliõpilasi ja töötajaid vähem kui praegu, ütleb Sänkiaho.

„Oleme informeerinud näiteks õpilasi, et nad ei unustaks kolimisteadet teha. Kolimisteate esitamine on seadusest tulenev kohustus,” märgib ta.

Kui andmete muutumisest teatatakse digi- ja rahvastikuteabe ametile hilinemisega, so koduomavalitsuse seaduses sätestatud tähtajast kõrvale kaldutakse, ei ole enam võimalik tegelikku rahvastikuandmete süsteemi kolimise kuupäeva tagasiulatuvalt parandada.

Sänkiaho sõnul on ameti kodulehel palju infot kolimisteate tegemise kohta.

„Aadressiandmetes ebaõigetest andmetest teatamine ja info kontrollimine tähendab asutusele palju tööd. Oleks hea, kui aadressiandmetes oleks vähem ebaõiget infot,” lausub ta.