Euroopa ei suuda üksi kanda rahalist koormat Ukraina toetamisega Venemaa käimasoleva sissetungi vastu, ütles Ungari liider Viktor Orban täna reedel, hoiatades, et lähiliitlane Donald Trump juhib Washingtoni tõenäoliselt konfliktist välja.

„Euroopa üksi ei suuda seda sõda rahastada. Mõned inimesed tahavad ikka veel, nad tahavad endiselt saata tohutuid rahasummasid sellele muidu kaotatud sõjale, kuid üha enam on inimesi, kes vaikivad, kuigi nad olid varem valjuhäälsed,” ütles Orban riiklikule raadiole.

Päev pärast Euroopa juhtide võõrustamist Ungaris Budapestis toimunud Euroopa Poliitilise Ühenduse tippkohtumisel rõhutas Orban, et tuleb ette valmistada „rahueelarve” ja et selle sammu võib nüüd astuda, kui Trump hakkab Valget Maja juhtima pärast demokraatide kandidaadi Kamala Harrise alistamist selle nädala alguses toimunud riiklikel valimistel.

„Ameeriklased pääsevad Ukraina sõjast välja, nad ei julgusta seda, nad ei ütle, et sõda on hea,” märkis Orban ja lisas: „Donald Trumpi kohta räägitakse palju, kuid keegi ei sea kahtluse alla seda, et ta sõda ei alusta. Ta on inimene, kes vihkab sõda, tõeline ärimees, kes arvab, et elu ja asjad lähevad hästi, kui sõda pole.”

Ukraina on ajalooliselt sõltunud välismaisest humanitaar- ja sõjalisest abist, et seista vastu Venemaa kaheaastasele sissetungile, kusjuures USA ja EL annavad sellest abist lõviosa.

Kieli Maailmamajanduse Instituut hindab, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid (nagu Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Komisjon) on alates 2022. aasta veebruari algusest kuni käesoleva, 2024. aasta 31. augustini kulutanud sõjaliseks, humanitaarabiks ja rahaliseks toetuseks kokku 161,11 miljardit eurot, kusjuures USA panus sel perioodil 108 miljardit dollarit.

Neljapäeval seadis Euroopa rahastamiskava kahtluse alla Slovakkia peaminister Robert Fico, kelle riik tugineb suuresti Venemaa kütustele.

„Kui on raha, et toetada slaavlaste mõttetut tapmist Ukrainas, peame leidma EList tohutult raha, et võidelda ebaseadusliku rändega, mis kujutab endast eksistentsiaalset ohtu Euroopale kui sellisele,” ütles ta sotsiaalmeedia postituses.

Trumpi pikaaegne liitlane Orban tervitas selle nädala alguses vabariiklasest poliitiku valimisi kui „maailmale väga vajalikku võitu” ja „USA poliitilise ajaloo suurimat tagasitulekut”. Kahel liidril on olnud sügav suhe alates Trumpi esimesest presidendiperioodist 2017–2021, kusjuures Orbanil oli isegi tunnuslause „Muuda Euroopa taas suureks”, kui tema valitsus asus sel suvel Euroopa Liidu eesistujaks – see loosung meenutab Trumpi kampaania mantrat.

Mõlemad poliitikud on ajalooliselt nõudnud Ukraina konflikti kiiret lõpetamist, mida Orban pidas reedel viimaste aastate inflatsioonitõusu soodustavaks teguriks, arvestades energiahindade tõusu pärast lääneriikide sanktsioonide rakendamist Venemaa nafta ja gaasi ekspordi vastu.

Ennast rahuvalvajaks nimetanud Orban on korduvalt nõudnud relvarahu ning sel suvel debüteeris oma Euroopa Liidu presidendi ametiaja visiitidega Ukrainasse, Venemaale ja Moskvaga liitunud Hiinasse – tekitades pahameelt Euroopa liidrites, kes mõistsid hukka ootamatu seotuse Kremliga.

Trump on samal ajal pakkunud, et võiks lõpetada lahkuva presidendi Joe Bideni administratsiooni ajal kehtestatud tohutud abipaketid Kiievile, nimetades Ukraina liidrit Volodõmõr Zelenskit „võib-olla suurimaks müügimeheks kõigist poliitikutest, kes on kunagi elanud” välisabi meelitamisel.

Valitud president on ka varem teravalt kritiseerinud seda, et mõned NATO liikmesriigid andsid ebapiisavalt kaitsepanust alla alliansi 2% SKTst investeerimisjuhise – mida NATO on püüdnud parandada. USA-l oli peaaegu 1,33 miljoni sõduriga traditsiooniliselt Washingtoni juhitava NATO alliansi kõigist partneritest suurim sõjaväelaste arv, teatas Statista juulis.

Ukraina on juba jõudnud Atlandi-üleste kõneluste päevakorda ning Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen andis neljapäeval märku, et arutas seda teemat, laiemat kaitset ja energiat koos valitud presidendiga õnnitluse ajal.

Kriitikat on põhjustanud see, et Trump lubas varem lõpetada sõjategevuse Ukrainas 24 tunni jooksul pärast ametisse asumist, kuid ei täpsustanud, kuidas, mis tekitas muret selle pärast, kas Kiievile avaldatakse survet või kas neil on piisavalt ressursse, et loovutada okupeeritud territoorium Venemaale. Ukraina on varem tagasi lükanud võimaluse loovutada maad või alustada diplomaatilisi kõnelusi, kuni Vene väed jäävad Ukraina piiridesse.

Ukraina julgeolekutagatisteta vaherahu oleks vaid värav Venemaa edasisele okupatsioonile, rõhutas Zelenski Budapestis viibides, kritiseerides teatud kohalviibivate riigijuhtide „ohtlikku retoorikat”.

„Ainuüksi relvarahu saavutamine on mudel, mida me kuuleme siinsete juhtide, Brasiilia ja Hiina juhtidelt, ja on oluline, et me kuuleksime seda kindlasti ka Venemaalt. See on Venemaale suurepärane mudel,” ütles juht Ukraina riikliku uudisteväljaande Ukrinform teatel.

Mõned Euroopa riigipead on pühendunud Ukraina jätkuvale toetamisele.

„Kas turvalisus või solidaarsus, Ukraina toetamine või Saksamaa tulevikku investeerimine – selle vastuolu tekitamine on vale, ohtlik ja täiesti tarbetu,” edastas Saksamaa kantsler Olaf Scholz kolmapäeval, isegi kui tema valitsev kolmepoolne koalitsioon laiali läks seoses erinevustega riigieelarve väljavaadetes, mis hõlmas Ukrainale antava abi ulatust.