Soome välisminister Elina Valtonen vihjas esmaspäeval kaitseliidu NATO artikli 5 aktiveerimisele, kui selgub, et Läänemere kaablite hävitamise taga on riiklik osapool.

NATO artikkel 5 räägib küll relvastatud rünnakust, kuid Valtoneni sõnul võivad artikli vallandada ka riikliku tegutseja hübriidsed tegevused, vahendab Iltalehti.

Kui on nii, et – ma ei räägi nendest rünnakutest – aga mitme teo taga on isegi üks riiklik tegutseja, siis ilmselgelt on see välis- ja julgeolekupoliitika teema. Nagu suvistes NATO resolutsioonides tõdeti, saab vajadusel 5. artikli vallandamiseks kasutada ka hübriidmeetmeid, ütles Valtonen Brüsselis pärast EL-i välisministrite kohtumist.

Helsingi ülikooli poliitilise ajaloo professor Juhana Aunesluoma hindas Iltalehtile, mida viienda artikli aktiveerimine antud olukorras tähendaks.

See tähendab läbirääkimisi, eriti kui tegemist on olukorraga, mida pole eelnevalt harjutatud või mille jaoks puudub eelnev situatsiooniplaan, märkis ta.

Aunesluoma sõnul võivad meetmeteks olla näiteks valmisoleku tugevdamine, kuid praktikas eeldab see liikmesriikide esindajate kohtumist NATO peakorteris Brüsselis, et asja otsustada.

Pole täpselt teada, kuidas protsess kulgeb, sest artiklit 5 ei ole aktiveeritud alates 2001. aasta New Yorgi terrorirünnakutest.

Esmaspäeval oli uudis Rootsi ja Leedu ning Soome ja Saksamaa vaheliste merekaablite purunemisest. Täna teisipäeval 19. novembril teatas Saksa kaitseminister Boris Pistorius, et usub sabotaaži.

Professor Aunesluoma sõnul on äärmiselt ebatõenäoline, et tegu oli õnnetusega.

Õnnetuse võimalus on kaduvväike. Jah, see on seotud Ukraina sõja praeguse seisuga, märkis ta.

Kaablite katkemine juhtus peaaegu samal ajal, kui USA president Joe Biden andis Ukrainale loa kasutada Venemaa ründamiseks kaugmaarakette.

Venemaa töötab ka teistes suundades ja tuletab meelde oma olemasolu mujal kui Ukrainas. Ukraina sõjalained loksuvad ja peksavad ka Läänemerel, rääkis Aunesluoma.

Kui uurimise käigus selgub, et merekaablite hävitamise taga on Venemaa, on NATO-l viienda artikli raames võimalik reageerida ka muul viisil kui jõu kasutamisega.

On palju asju, mida saab teha. Vastumeetmed võivad olla igasugused ja need ei pea olema jõu kasutamine, ütles Aunesluoma.

Sellises olukorras võib kõne alla tulla näiteks valmisoleku, seire ja meresõiduohutuse suurendamine erinevate vahenditega. Kindlat tegevussuunda aga pole, vaid see on jäetud NATO liikmesriikide otsustada ja ühiselt kokku leppida, lisas ta.