Soome sisemajanduse koguprodukti (SKT) kasv on rahvusvaheliste standarditega võrreldes kõvasti stagneerunud. Tänavu on see Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi statistika järgi maailmas koos Iirimaaga tagantpoolt 10. kohal.
IMFi statistika ei sisalda teavet kõigi maailma riikide kohta. Eelkõige puuduvad nimekirjast maailma väiksemad riigid, vahendab Yle.
Siiski kasvab SKT IMFi hinnangul Soomest kiiremini paljudes riikides, kus keskmine elatustase on Soomest madalam.
Näiteks arengumaades on suur kasv võimalik, kui SKT on esialgu väga madal. Kuid Soome kasv on ka teiste lääneriikidega võrreldes aeglustunud.
Täna Soomet külastanud IMFi „Soome meeskonna” juhi Alex Pienkowski sõnul on Soome majandusarengule suure põntsu pannud Vene kaubavahetuse kadu.
Soome majandus sai Venemaa rünnakust Ukrainale kaubandussuhete osas kõvasti kannatada. Ehitussektori langus on olnud Soomes eriti sügav, ütleb Pienkowski.
ELi riikides on tänavu kasv olnud keskmiselt 1,1 protsenti, arenenud riikides 1,8 protsenti. Soome näit on -0,3 protsenti alla nulli.
Vahe on suur võrreldes näiteks Rootsi (0,9), Norra (1,5) ja Taaniga (1,9).
Soomest jäävad maha Austria (–0,6), Eesti (–0,9) ja Jeemen (–1). Järgneb Lõuna-Sudaan (–26,4).
IMF esitas täna oma hinnangu Soome majandusolukorrale. IMFi hinnangul on Soome majandus hakanud majanduslangusest taastuma. Väljavaadet nõrgendavad aga välised riskid, näiteks Venemaa agressioonisõja tagajärjed.
Seetõttu soovitab IMF Soomele mitmeid poliitilisi meetmeid riigieelarve stabiliseerimiseks ja võlasuhte muutmiseks.
Pienkowski sõnul pole olukord lootusetu.
Usume, et taastumine on juba alanud. Loodame, et järgmisel aastal kasv kiireneb ning lähiaastatel jõuab Soome paljude teiste euroala riikide tasemele, sõnab ta.
Järgnevad IMFi hinnangu põhipunktid.
1.Soome majandus on hakanud majanduslangusest taastuma, kuid lühiajaline kasv on jätkuvalt tagasihoidlik
Soome sisemajanduse koguprodukt (SKT) kahanes 2023. aastal 1,2 protsenti, kuid kvartaalne kasv pöördus 2024. aasta esimesel poolel kergeks tõusuks. Majandusaktiivsus on tänavu aga nõrk. SKP kasvuks hinnatakse -0,3 protsenti, kuna erainvesteeringud kahanevad jätkuvalt. Järgmisel aastal kasvab SKP hinnanguliselt 1,6 protsenti, kui erainvesteeringud osaliselt taastuvad ja eratarbimine paraneb, intressimäärad langevad ja eluasemehinnad stabiliseeruvad. Koguinflatsioon on 2025. aasta lõpuks hinnanguliselt umbes 2 protsenti.
2.Soome riigieelarve puudujääk süveneb jätkuvalt
Puudujääk kasvas 2023. aastal 3,0 protsendini SKP suhtes. Selle tulemusena kasvas Soome riigivõlg SKP suhtes 77 protsendini ja on kõrgem kui teistes Põhjamaades. Riigieelarve puudujääk süveneb ka 2024. aastal, vaatamata kevadel otsustatud riigieelarve stabiliseerimismeetmetele.
3.Riigivõla vähendamiseks tuleb suurendada riigieelarve kohandamist
Kuigi majandusareng on endiselt nõrk, on valitsuse otsus riigieelarvet stabiliseerida õigustatud, kuna puudujääki tuleb vähendada. Täiendavaid meetmeid on vaja eelkõige 2026. aastal ja järgnevatel aastatel riigivõla vähendamiseks.
4.Tööturul on vaja täiendavaid meetmeid tööhõive määra tõstmiseks ja tööhõiveprobleemide vähendamiseks
Soomes on viimastel aastatel tehtud reforme tööhõive tugevdamiseks: muudetud on töötutoetusi, sotsiaalkindlustust ja maksustamist ning täiustatud tööturuteenuseid. Need reformid toetavad Soome eesmärki tõsta tööturul osalemise määrad teiste Põhjamaade tasemele. Reforme tuleks aga täiendada poliitikameetmetega, mis vähendavad kutseoskuste sobitamise probleeme ja tugevdavad kõrgharidust.
5.Ettevõtluse innovatsiooni ja kasvu tugevdamiseks on vaja rohkem struktuurireforme
Soome innovatsioonitegevus on mitme mõõdiku põhjal suurepärane ning Soomel on märkimisväärne riskikapitalisektor. Tootlikkuse kasv on aga nõrk, mistõttu tuleb jätkata struktuurireformidega. Vaadelda tuleks riskikapitali finantseerimise ja ettevõtete investeerimiskuludega seotud maksusoodustuste maksustamist. Tähelepanu tuleks pöörata ka turulepääsu tõketele ja ülemäärasele regulatsioonile teenindussektoris, mille tootlikkuse kasv on viimastel aastatel tammunud paigal.
6.Tuleb tegeleda pangandussüsteemi haavatavusega
Pangandussüsteem on kriisikindel, kuid seal on endiselt nõrkusi. Nende hulgas on suured ja omavahel tihedalt seotud pangad, likviidsusriskid ja kodumajapidamiste suur võlgnevus. IMF toetab Soome algatust arutada naaberriikide võimudega Põhja- ja Baltimaade ühise pangandussektori stressitesti rakendamist. Kuigi küberrünnakud finantsasutuste vastu on tõsisemad kui kunagi varem, on nende mõju finantssüsteemi stabiilsusele tänu pankade ja ametiasutuste tugevale valmisolekule olnud minimaalne.
