Soome asjatundja hinnangul on Venemaa tõenäoliselt juba lõhkekehad valmis paigutanud, et Soome saaks hetkega ära halvata. Ta räägib, et kõik majapidamised peaksid selleks valmistuma ja ta on ise kodus selleks valmistunud.
Võib ette kujutada, kuidas ühtäkki kustuvad ümberringi tuled. Telefonis on akut järel vaid paari pügala jagu. Soome asjatundja leiab, et Venemaa suudab katkestada Soomes nii elektri kui interneti ühe suure küberfüüsilise rünnakuga. Samal aja pimeneb kogu Mandri- ja Põhja-Euroopa, vahendab Iltalehti.
Venemaa võib Soomes interneti ja elektri üheaegselt ära lõigata, räägib küberturvalisuse professor Tapio Frantti.
Franti sõnul on Venemaa valmistunud suuremahuliseks küberfüüsiliseks rünnakuks Soome vastu ja seda ka piiratud ulatuses katsetanud.
Interneti-liiklus liigub mööda magistraalkaableid. Kaablid on näiteks Läänemeres. Frantti ütles Iltalehtile, et tema arvates on Venemaa tõenäoliselt valmis kaableid läbi lõikama.
Ma leia, et see on ime, kui nad poleks neid lõhkeaineid sinna kaablitele juba pannud. Kui on vaja need õhku lasta, saavad nad seda teha, ütleb Frantti.
Venemaa on Euroopat erinevate hübriidoperatsioonidega sihikule võtnud juba pikka aega.
Näiteks suvel kahtlustati, et veevärgi asutustes toime pandud varguste jada taga võib olla idanaaber.
Kaableid on läbi lõigatud, on olnud piiriprobleeme, õhuruumi rikkumisi. Jah, see võib olla veel üks trikk selle ahela mänguraamatus, nentis küberturvalisuse ekspert erukolonel Aapo Cederberg toona.
Välisminister Elina Valtonen rääkis suvel, et tema võõrustatud kohtumisel, millest võtsid osa Läänemere piirkonna välisministrid Põhjamaadest, Baltikumist, Saksamaalt ja Poolast koostati nimekiri riikide kogetud hübriidsõjast.
Otsustasime koostada nimekirja meie riikides kogetust. Ka selle nurga alt, kas need asjad suurenevad või mitte, ütles Valtonen.
Valtoneni sõnul edastati nimekiri NATO-le.
Soome Välispoliitika instituudi teadur Minna Ålander ja Rootsi julgeolekuekspert Patrik Oksanen ütlesid varem väljaandele Ilta-Sanomat, et üldpildi mõistmine on lähtepunkt Venemaa tekitatud ohtudele reageerimisel.
Vaja on alalisi teabevahetusmehhanisme ja hoiatussüsteeme. Tihti on ohud sellised, et ühel riigil on neile raske vastata. Seetõttu võiks näiteks EL-i tasandi süsteem olla mõistlik, ütles Ålander.
