Kiiresti ammenduvad gaasivarud ja Moskvast tulenevad tarnepiirangud toovad kaasa värske energiakriisi Euroopas, mis vaevleb endiselt kahe aasta taguste äärmuslike vapustuste käes.
Suurenevad pinged Ukrainas on toonud kaasa selle aasta gaasihindade umbes 45% tõusu. Kuigi tase on endiselt palju alla 2022. aasta rekordeid, on see piisavalt kõrge, et süvendada kodumajapidamiste elukalliduse kriisi ja suurendada konkurentsisurvet niigi raskustes olevatele tootjatele, vahendab Bloomberg.
Gaasihoidla on päästerõngas kõige külmematel perioodidel, kuid selle aasta varud vähenevad kiiresti pärast seda, kui pakased suurendasid nõudlust kütte järele ja tuulepõud nõudis rohkem energiat.
Enam kui kaks aastat pärast seda, kui president Vladimir Putin relvastas energia, on Euroopal raskusi oma energiasüsteemi kindlustamisega. Pingeline turg peegeldab kontinendi väljakutset end Venemaa fossiilkütustest täielikult võõrutada. Olukord läheb hullemaks, sest gaasitarned, mis aitasid täita 2024. aasta varusid, ei ole tõenäoliselt järgmisel aastal saadaval, pikendades survet hindadele.
„Meil on endiselt probleeme gaasivarustusega,” ütles RWE AG tegevjuht Markus Krebber reedel toimunud konverentsil. „Kui me tõesti tahame olla Vene gaasist sõltumatud, peame omama rohkem impordivõimsust ja tõenäoliselt näeme seda ka sel talvel, sest gaasihoidlad tühjenevad üsna kiiresti, kuna meil on külm talv.”
Venemaa sõda Ukraina vastu eskaleeerub ning mõlemad pooled korraldavad sel nädalal raketirünnakuid, et saada eelist enne Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja. Kasvavate pingete tulemusena kehtestas USA sanktsioonid Gazprombankile, viimasele suuremale trahvidest vabastatud finantsasutusele ja Vene gaasi eest makstavate maksete käitlejale.
Sanktsioonide eesmärk on kärpida Kremli energiaekspordist saadavat tulu, kuid need suurendavad ka ohtu, et peatub maagaas, mis ikka veel käputäies Kesk-Euroopa riigis liigub.
Kuigi Euroopa on vähendanud oma sõltuvust Venemaast, avaldab gaasijuhtmete kaotamine Energy Aspectsi analüütikute hinnangul gaasiturule suuremat survet.
Euroopa valmistub juba Ukrainat läbivate Venemaa gaasivoogude võimalikuks lõpetamiseks, kui transiidileping aasta lõpus lõppeb. Sanktsioonid tähendavad, et gaasivool võib enne seda lõppeda, kuna Ungari hoiatab, et tema energiajulgeolek on ohus.
Hinnad kajastavad Venemaa allesjäänud odavate voogude võimalikku kadumist, USA-st pärit veeldatud maagaasi lisatarnete viivitusi ja külma talve.
Veel üheks ebatavaliseks süsteemile avaldatava surve märgiks on see, et suvehinnad, mil gaas peaks olema piisavalt odav, et laovarusid täiendada, on kallimad kui talvel. See viitab sellele, et energiakulud jäävad pikemaks ajaks kõrgemaks ja mida madalamale varude tase sel talvel läheb, seda keerulisemaks muutub reservide täiendamine.
Üle-eelmise 2022. aasta energiakriisi haripunktis tellis Saksamaa ülemaailmselt turult rekordhindadega gaasi kiireks hoiustamiseks. Et püüda osa lisakulusid tagasi saada, kehtestas Berliin gaasihoidlamaksu, mida maksavad kauplejad või kommunaalettevõtted Saksamaa kaudu tarnimise eest. Seda on tugevalt kritiseeritud, kuna see suurendab veeldatud maagaasi hankimise kulusid sellistele merepiirita riikidele nagu Austria, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik.
„See hakkab meenutama 2022. aasta stsenaariumi, mille kohaselt EL ostis gaasi iga hinna eest,” ütles Kopenhaageni globaalse riskijuhtimise peaanalüütik Arne Lohmann Rasmussen. „Järgmisel aastal võib see juhtuda Aasia tugeva nõudluse tõttu terve aasta jooksul.”
Rahvusvahelise energiaagentuuri tegevdirektor Fatih Birol lööb häirekella. Ta hoiatas, et Euroopa vajab veel sel talvel ohtralt varusid, kui Venemaa gaasitransiit läbi Ukraina katkeb 1. jaanuaril Moskva ja Kiievi vahelise lepingu lõppedes.
Saksamaal, kus paljud tehased pidid kõrgete energiakulude tõttu tootmise peatama, saadab kiirem laost väljavõtmine aimatavaid signaale, et surve Euroopa suurimale majandusele võib kesta juba kolmandat aastat järjest.
„Taaskord saavad enim kannatada energiamahukad majandused eesotsas Saksamaaga, mis kahjustab majandust, mis on niigi hädas auto-, keemia- ja masinasektoris,” ütles Saxo Bank AS-i toorainestrateegia juht Ole Hansen.
Saksamaa majandus on alates energiakriisist paigal seisnud ja inflatsiooni tõus võib suurendada valijate pettumust veebruaris toimuvate erakorraliste valimiste eel.
Aasta 2022 talvel vältis Euroopa puudust osaliselt tänu pehmele talvele. Sel aastal on energia normeerimise riskid madalad. Aasiaga võrreldes kõrgemad hinnad tagavad veeldatud maagaasi saadetiste saabumise. Kuid külm talv mujal võib tekitada konkurentsi tarnete pärast ja tõsta hindu veelgi, mis tekitaks piirkonnale probleeme.
„On suurenenud oht, et Euroopa õnn seoses pehme ilmaga saab sel talvel otsa,” ütles Saxo Banki esindaja Hansen. „Teisisõnu oleme sunnitud toetuma veeldatud maagaasi impordile ja sellega seoses Aasiaga konkurentsis püsima.”
