Euroopa riigid valmistuvad täiemahuliseks sõjaks kontinendil, kuna Ukraina saatis esimest korda Venemaale välja USA toodetud raketid ja Vladimir Putin alandas ametlikult künnist, mille puhul Moskva võib tuumalöögi anda.

Saksamaa välisminister lubas eile, et Putin „ei hirmuta tema riiki” vaid päev pärast seda, kui Saksa meedia avalikustas, et riik muutub NATO peatuspaigaks, kui konflikt itta peaks eskaleeruma, vahendab Daily Mail.

Vastavalt 1000-leheküljelisele dokumendile „Operationsplan Deutschland” võõrustaks Saksamaa väidetavalt sadu tuhandeid NATO riikide sõdureid ja toimiks logistikakeskusena tohutute koguste sõjavarustuse, toidu ja ravimite saatmiseks rindele.

Samuti juhendab Saksa armee ettevõtteid ja tsiviilisikuid võtmetaristu kaitsmisel ja riigikaitse mobiliseerimisel, nähes ette olukorda, kus Venemaa laiendab droonilende, luureoperatsioone ja sabotaažirünnakuid üle Euroopa.

Ettevõtetel on soovitatud koostada kriisiplaanid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult töötajate kohustusi kriisiolukordades, ning neile antakse korraldus varuda diiselgeneraatoreid või paigaldada tuulikuid, et tagada energiasõltumatus.

Saksamaa ettevalmistus järgib Põhjamaade eeskuju, kus miljonitesse kodudesse on juba saadetud voldikud ja e-kirjad, mis sisaldavad nõuandeid peavarju otsimise, toidu varumise ja algelise sõjalise väljaõppe kohta.

Soome tuletas oma kodanikele meelde nende „riigikaitse kohustust” ja avas hiljuti uue teabeveebi, Rootsi aga koostas üksikasjaliku juhendi selle kohta, kuidas varjendit leida ja mida teha tuumarünnaku korral.

Nende kasutusjuhendid järgivad sarnaseid nõuandeid, mille on välja andnud nende naabrid Norra ja Taani, mis mõlemad koostavad kontrollnimekirjad toidu- ja ravimivarude kohta, mis peaksid kodanikel valmis olema.

Samal ajal kavatseb USA anda Ukraina armeele maamiinide saadetisi, et aeglustada Venemaa maavägede edasiliikumist, kui Putini väed hõivavad Ukraina kaitseliine Donetski oblastis.

Washingtoni ametnikud kinnitasid eile hilisõhtul, et Ameerika jalaväemiinid saadetakse Ukrainasse tingimusel, et neid relvi kasutatakse ainult Venemaa rünnakute tõrjumiseks Ukraina territooriumil.

„Operationsplan Deutschland”, mille üksikasjad avaldas esmakordselt Frankfurter Allegmeine, näib olevat kesksel kohal Saksamaa valitsuse situatsiooniplaanis, mille eesmärk on valmistada riik ette sõjaks.

Saksa kolonelleitnant ja Hamburgi piirkonna väejuhatuse juht Jörn Plischke on veendunud vajaduses valmistuda võimalikuks sõjaks Euroopas ning on asunud Saksamaa tööstus- ja põllumajandussektoreid raputama.

Hamburgi Kaubanduskojas toimunud koosolekul kõneledes teatas kolonel, et nende sektorite ettevõtted peavad koolitama viis lisaveokijuhti saja töötaja kohta.

„Seitsekümmend protsenti Saksamaa teedel sõitvatest autojuhtidest on idaeurooplased,” ütles Plischke. „Kui seal on sõda, siis kus nad on?”

Seejärel palus ta ettevõtetel tagada nende iseseisvus, kindlustades alternatiivsed energiaallikad ja täiendades varusid.

Vahepeal korraldab NATO oma kõigi aegade suurimat suurtükiväeõppust vaid 100 kilomeetri kaugusel piirist, kus Briti armee katsetab sõjaväeülemate sõnul „mängu muutvat” relva.

Möödunud aastal sõjalise liiduga liitunud Soomes osaleb õppusel Dynamic Front kuni 3600 sõdurit 28 riigist.

Põhja-Lapimaal algasid pühapäeval reaalajas tuleõppused, mis on osa õppustest, mida on kavas korraldada veel Eestis, Saksamaal, Rumeenias ja Poolas.

Briti armee kasutab võimalust panna proovile oma 155-mm relvad Archer – relvad, mis võivad tulistada plahvatusohtlikke mürskusid või GPS-juhitavat laskemoona ja tabada sihtmärke 50 kilomeetri kaugusel.

Briti väed on relvi nimetanud lahinguväljal mängu muutjaks, kusjuures major Barney Ingram ütles, et „reaalselt saate selle võimega enamiku sihtmärke neutraliseerida”.

Lisaks andis Briti peaministrer Keir Starmer eile oma seni suurima vihje, et andis Ukrainale loa tulistada Ühendkuningriigi rakette Storm Shadow Venemaale samal päeval, kui USA ATACMS tabas Venemaa sihtmärke.

G20 tippkohtumisel Brasiilias kõneledes ütles Briti peaminister: „Ma olen kahekordistanud oma selget sõnumit, et me peame tagama, et Ukrainal oleks see, mida on vaja nii kaua, kui see on vajalik Putini-vastase sõja võitmiseks.”

„Ma ei lasku operatsiooni üksikasjadesse. Seda poleks vaja. Ainus võitja selles oleks Putin ja see õõnestaks Ukrainat,” märkis ta.

Ta lisas, et praegu Venemaalt tulev retoorika on „vastutustundetu” ega heiduta Ühendkuningriiki reageerimisel.

Zelenski palve kasutada Venemaal asuvate sihtmärkide pihta Ühendkuningriigi rakette Storm Shadow oli Briti valitsus seni tagasi lükanud, kuna kardab konflikti eskaleerumist.

Üks kõrgetasemeline kaitseallikas ütles, et Ühendkuningriik eelistab näiteks raketi tabamust „kasutamise teel kinnitada”.

Kuid eeldatavasti leevendatakse piiranguid peagi pärast seda, kui USA lubas Ukrainal rünnata Venemaad ATACMS-iga.

Valge Maja varasem vastumeelsus lubada rünnakuid Venemaa pinnal Lääne relvadega peeti peamiseks takistuseks, mis takistas Ühendkuningriiki andmast rohelist tuld rakettide Storm Shadow kasutamisele, arvestades, et mürsud sisaldavad USA-s toodetud komponente ja tuginevad sageli sihtmärgiandmetele, mille on edastanud Washington.

Pärast eile varahommikul Brjanskis toimunud ATACMS-i lööki teatas Moskva hädaolukordade ministeerium, et on alustanud mobiilsete pommivarjendite masstootmist, mis suudavad kaitsta lööklainetest ja tuumaplahvatusest tuleneva kiirguse eest.

Moskva hädaolukordade ministeerium teatas, et uued „KUB-M” varjendid pakuvad kuni kaheks päevaks kaitset 54 inimesele looduslike ja inimtegevusest tingitud ohtude eest.

„Mobiilne varjend on multifunktsionaalne struktuur, mis pakub inimestele kaitset erinevate ohtude, sealhulgas loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste eest,” selgitas uurimisinstituut ja nimetas seda „oluliseks sammuks kodanike turvalisuse parandamise suunas”.

Neid saab hõlpsasti transportida veoautol ja ühendada veevarustusega ning neid saab kasutada ka Venemaa laialdasel põhjapoolsel igikeltsal, lisas ta.

Eeldades, et Ukraina saab loa kasutada ATACMS-i, on Venemaa õhujõud väidetavalt paigutanud paljud oma hävitajad ja strateegilised pommitajad rakettide lennuulatusest eemale idapoolsematesse kohtadesse.

Kuid endiselt on rohkem kui 200 sõjalist rajatist, mida USA-s toodetud laskemoon 1300 kilomeetri pikkusel rindel asuvatel positsioonidel võib kahjustada.

Ukraina rünnakute esimeste tõenäoliste sihtmärkide hulgas võiks olla Kuzminka sõjaväebaas, Putini vägede kriitiline peatusala Doni-äärse Rostovi linna ja Ukraina piiri vahel, mis toimib sõidukite ladustamise, vägede komplekteerimise ja operatiivplaneerimise sõlmpunktina.

Kuzminka baasi lähedal asub ka Venemaa 381. suurtükiväepolk koos mitmete logistikakeskustega.

Samal ajal võivad Kiievi väed Kurskis püüda sihikule võtta Venemaa 448. raketibrigaadi peakorterit või piirkondlikke kogunemispunkte, mida kasutatakse Ukraina sissetungi piirkonda saatmiseks valmistuvate vägede koondamiseks.

Nende alade sihikule seadmine võib kahjustada Venemaa logistikat, juhtimist ja lahingutoetust, vähendades märkimisväärselt Moskva rünnakuvõimet okupeeritud Ukraina territooriumil ja kahjustades jõupingutusi Kurski territooriumi tagasivallutamiseks.

Üldine ATACMS-rakettide tarne Ukrainale on aga väike, mistõttu on USA ametnikud ja analüütikud kahelnud, kas Ukraina relvasüsteemide kasutamise lubamine on seda väärt, arvestades võimalikke tagajärgi.

Mõttekoja Defense Priorities sõjalise analüüsi direktor Jennifer Kavanagh kritiseeris Bideni administratsiooni otsust kiita heaks ATACMS-i kasutamine Venemaa sihtmärkidel.

„Ukraina võime laiendamine Lääne relvadega ründelöökideks Venemaal ei muuda sõja käiku ega aita Kiievil saada eelist paremini varustatud ja vastupidavama vastase ees,” sõnas ta.

„Igasugune eskalatsioon võib tulla Ukrainale ringiga tagasi. Kuna Bideni administratsioon on lahkumas ja sissetulev Trumpi administratsioon viitab kavatsusele sõda lõpetada, on Putinil vähe stiimulit Kiievile suunatud kättemaksus vaoshoitult tegutseda,” märkis ta.

Kuid selle poliitika pooldajad väidavad, et isegi mõned löögid sügavamal Venemaa sees sunniksid selle sõjaväge muutma paigutusi ja kulutama rohkem ressursse.

Sihtmärkide nimekirja koostanud ISW Venemaa ja GEOINT meeskonna juht George Barros püüdis esile tuua viisi, kuidas ATACMS võib Putini vägesid mõjutada, ja toetab, et Bideni administratsioon lubaks rünnakuid Kurskist väljapoole.

„Meeldetuletus, et Ukraina ATACMS-ide levialas on sadu kehtivaid, seaduslikke, legitiimseid ja tegevusega seotud sõjalisi sihtmärke,” kirjutas ta.

„Bideni administratsiooni otsus lubada ATACMS-i kasutamist Venemaal on hea,” lisas ta.

Kuningliku Ühinenud Teenuste Instituudi (RUSI) sõjateaduste direktor Matthew Savill ütles Ukraina ATACMS-i rünnakute kohta: „Paljud parimad sihtmärgid – Ukraina linnu ründavad helikopterid ja liugpommidega relvastatud lennukid ning väed põhjas või Kurskis on suures osas liigutatud õhubaasidesse väljaspool ATACMSi leviala.”

„See jätab endiselt palju võimalusi rünnata sõjaväe staape ja laskemoonaladusid või Venemaa ja Põhja-Korea vägesid toetavaid kohti, kuid see oleks väiksem mõju kui siis, kui ukrainlased esimest korda neid relvi taotlesid,” märkis ta.