Lisaks Venemaale hakkab Euroopa Liit sanktsioneerima Venemaa peamist liitlast Hiinat.
Euroopa Liit tahab kehtestada sanktsioonid Hiina vastu, kuna riik tarnis esimest korda Venemaale relvi Ukraina vastu kasutamiseks.
Nagu kinnitasid kolm asjaga kursis olevat allikat Saksa väljaandele Frankfurter Allgemeine Zeitung, teavitas EL-i välispoliitika juht Josep Borrell enne esmaspäeval toimuvat välisministrite kohtumist EL-i riike asjakohastest luuretulemustest ja nõudis tagajärgi. Tõendid olid „veenvad” ja näitasid „surmava abi kohale toimetamist”, ütles eile reedel 15. novembril EL-i kõrge diplomaat.
„Peaksime nüüd vaatama kogu ELi käsutuses olevat tööriistakasti,” ütles diplomaat, sealhulgas uued nimekirjad, mis toovad kaasa Hiina ettevõtetega äritegevuse keelud, varade külmutamised ja sisenemiskeelud. Kuid Hiinaga tuleb ka otse rääkida ja neile selgeks teha: „Te ütlesite alati, et tahate olla neutraalsed. Te ei ole ka neutraalsed: „Te toidate metsalist”.” Arutelu sanktsioonide üle on alles algusjärgus.
Allikad ei soovinud luureandmete üksikasjadesse laskuda. Üks kõrge diplomaat viitas aga uudisteagentuuri Reutersi „väga tõsistele” teadetele. Septembri lõpus teatati, et Venemaa riikliku relvafirma Almaz-Antey tütarettevõte Kupol töötas välja ja katsetas Hiinas uut kaugmaa lahingudrooni ning soovis alustada seal masstootmist relvadele, mida kasutatakse sõjas Ukraina vastu. Seda tehti Hiina ekspertide osalusel.
Pole selge, kas see juhtus ka Hiina valitsuse teadmisel. Üks kõrge EL-i ametnik ütles, et selle kohta pole selgeid tõendeid ja ta on selles küsimuses Hiina ametivõimudega ühenduses. Ta lisas: „On raske ette kujutada, et midagi sellist juhtub ja Hiina valitsus ei tea sellest midagi.”
Raporti kohaselt suudab uus droon Garpija-3 ehk lühidalt G3 transportida 50 kilogrammi kaaluvat lõhkekeha kuni 2000 kilomeetri kaugusele. Reuters viitas kahele Euroopa luureagentuuri allikale ja teistele dokumentidele, sealhulgas Kupoli ja Venemaa kaitseministeeriumi vahelisele suhtlusele ning arvete kviitungitele. Vastavalt sellele toimetati Hiinast Venemaal Iževskis asuvasse Kupoli peakorterisse seitse sõjaväedrooni, sealhulgas kaks G3 tüüpi. Tarnekuupäev ja tarnija ei selgu kviitungilt. Samuti pole teada, kus Hiinas tootmis- ja arendusrajatised täpselt asuvad.
Väidetavalt teatas Kupol, et suudab kaheksa kuu jooksul toota Hiinas välja töötatud lahingdrooni nimega REM 1, mis võib kanda 400 kilogrammist lõhkelaengut ja on võrreldav USA drooniga Reaper. Samuti on kavas rajada Xinjiangi maakonnas Kashgari erimajandustsoonis ühine Vene-Hiina teadus- ja arenduskeskus.
Vastuseks raportile väljendasid EL, NATO ja USA septembri lõpus ärevust. Hiina ametivõimudelt oodatakse selgitusi, ütles EL-i välisasjade esindaja Borrelli pressiesindaja. Kui teated vastavad tõele, näitavad need, et Hiina pakub vastupidiselt oma ametlikule seisukohale Venemaale surmavat abi. NATO pressiesindaja nimetas seda teavet „väga häirivaks”. USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja ütles, et kuigi puuduvad tõendid Hiina valitsuse otsese seotuse kohta, vastutab valitsus selle eest, et Hiina ettevõtted on tarninud relvi. USA kaalub seetõttu oma sanktsioone.
