Euroopa Komisjon on heaks kiitnud viie piiriülese projekti rahastamise, et toetada ühtlustatumaid ja tõhusamaid kaitsealaseid riigihankeid ELi liikmesriikides. EDIRPA ehk ELi instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu võimaldab toetada viit väljavalitud projekti 60 miljoni euroga, mis teeb toetuse kogusummaks 300 miljonit eurot.
Tänu mastaabisäästule on kriitilise tähtsusega kaitsevõimete ühishanked liikmesriikide relvajõududele taskukohasemad. Ettevõtjate jaoks loob see selgema tulevikuperspektiivi ja suurema prognoositavuse, võimaldades neil kohandada oma tootmisvõimsusi Euroopa kaitsevajadustele. Ühishanked parandavad Euroopa relvajõudude koostalitlusvõimet ning ELi liikmesriikide kaitsevalmidust.
Juhtiv asepresident Margrethe Vestager: „See on esimene kord, kui kasutame ELi eelarvet, et toetada liikmesriike kaitseotstarbelistel ühishangetel. See tegevus on olnud edukas: me investeerime 300 miljonit eurot viite projekti, mis vähendavad puudujääke kriitilise tähtsusega kaitsevõimetes. See parandab liikmesriikide kaitse-eelarvete kulutõhusust ning Euroopa relvajõudude koostalitlusvõimet, tugevdab meie tööstust ja tagab Euroopale parema valmisoleku kaitseohtudega toimetulekuks. Oluline on ka see, et need projektid suurendavad meie toetust Ukrainale, sest suudame pakkuda täiendavat kaitsevarustust.”
ELi liikmesriikide relvajõud saavad hankida kaitseotstarbelisi tooteid rohkem kui 11 miljardi euro eest
Komisjon toetab liikmesriikide kaitseotstarbeliste toodete ühishankeid kolmes valdkonnas.
- Õhu- ja raketikaitsesüsteemid
Kaks projekti tugevdavad ühist õhu- ja raketikaitsevõimet. Projektiga „MISTRAL” hangitakse lühimaa-õhutõrjesüsteeme „Mistral” kuni üheksale ELi liikmesriigile (Prantsusmaa, Belgia, Küpros, Eesti, Hispaania, Ungari, Sloveenia, Rumeenia ja Taani). Projektiga „JAMIE” (Joint Air Missile Defence Initiative in Europe) hangitakse kuuele ELi liikmesriigile (Saksamaa, Sloveenia, Bulgaaria, Austria, Eesti ja Läti) keskmaa õhutõrjesüsteeme IRIS-T SLM. Need süsteemid kaitsevad õhust lähtuvate ohtude eest, nagu lahingulennukid, ründekopterid ja mehitamata õhusõidukid.
- Kaasaegsed soomussõidukid
Neli liikmesriiki (Soome, Läti, Rootsi ja Saksamaa) korraldavad ühishanke, millega soetatakse soomussõidukisüsteeme (CAVS). Tegemist on tänapäevaste soomussõidukitega, mida iseloomustab ülihea jõudlus ja enneolematu liikuvus.
- Laskemoon
Kaks projekti toetavad eri liiki 155 mm suurtükilaskemoona ühishankeid. Projekt „CPOA 155 mm” hõlmab kuut liikmesriiki (Madalmaad, Itaalia, Poola, Leedu, Taani ja Horvaatia), ning projekt „HE 155 mm” nelja liikmesriiki (Saksamaa, Taani, Madalmaad ja Eesti).
Viie väljavalitud projekti kogumaksumus on üle 11 miljardi euro, osutades ELi rahalise toetuse suurele finantsvõimendusele. EDIRPA 300 miljoni euro suurune toetus on aidanud ligi meelitada investeeringuid rohkem kui 36 korda suuremas summas, mis näitab programmi tõhusust oluliste kaitseinvesteeringute edendamisel kogu ELis.
Paljutõotavad projektid, mis praegu toetust ei saanud, on arvatud varunimekirja, mis muudab nad võimaliku tulevase rahastamise jaoks kergesti leitavaks.
EDIRPA projektides osaleb 20 liikmesriiki, kellest mõne jaoks on need esimesed kaitsevaldkonna ühishanked. Igas projektis osaleb keskmiselt kuus liikmesriiki (vaja on vähemalt kolme).
Toetus Ukrainale
Enamik väljavalitud projekte hõlmab ka Ukrainale mõeldud kaitseotstarbeliste toodete, sealhulgas õhu- ja raketitõrjesüsteemide ja laskemoona hankimist, tugevdades Venemaa jätkuva agressiooni ajal riigi kaitsevõimet.
Taust
EDIRPA projektid valiti välja komisjoni 2024. aasta märtsis algatatud projektikonkursside tulemusel. Taotluste esitamise tähtajaks 25. juuliks 2024 sai komisjon kokku 12 ettepanekut, mis näitab ELi liikmesriikide ja Norra märkimisväärset huvi. Komisjoni talitused kontrollisid saadud ettepanekute nõuetelevastavust ja rahastamiskõlblikkust ning hindasid neid kooskõlas EDIRPA määruse sätetega.
EDIRPA ehk instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu on lühiajaline programm, mis on tingitud Venemaa agressioonist Ukraina vastu ning mis tegutseb kuni 2025. aastani, et soodustada koostööd kõige pakilisemate kaitsevajaduste rahuldamiseks. Programmist toetatakse ELi liikmesriikide ja Norra relvajõudude kaitsealaseid ühishankeid. EDIRPA eelarvest ei maksta kaitseotstarbeliste toodete eest, vaid hüvitatakse liikmesriikidele ühishangetest tulenevad täiendavad halduskulud. 2024. aasta märtsis esitas komisjon Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP), et jätkata EDIRPA toimimist ka pärast 2025. aastat.
Lisateave
