Euroopa liidrid peaksid olema valmis saatma Ukrainasse sõjalisi jõude, et toetada Donald Trumpi poolt Kiievi ja Moskva vahel sõlmitud rahulepingut, ütles Eesti välisminister.
Margus Tsahkna ütles Financial Timesile, et Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski palvel on Ukraina parim julgeolekugarantii NATO liikmelisus. Kuid kui USA oleks vastu Kiievi kutsumisele sõjalise liiduga liituma, peaks Euroopa pärast lahingute lõppu sekkuma vägede paigutamisega, et Venemaa edasist agressiooni ära hoida.
„Kui me räägime tõelistest julgeolekugarantiidest, siis see tähendab, et saabub õiglane rahu. Siis räägime NATO liikmelisusest,” ütles Tsahkna. „Kuid ilma USA-ta on see võimatu. Ja siis me räägime mis tahes [garantii] vormist sõdurite saatmise tähenduses.”
Trump on lubanud jaanuaris ametisse astudes teha Ukraina sõjale kiire lõpu, tekitades hirmu, et ta võib Kiievi suhtes peale suruda ebaõiglase kokkuleppe, ähvardades USA sõjalise toetuse ära võtta või Ukraina üldse hüljata. Mitmed Trumpi liitlased on kutsunud Euroopat üles võtma enda peale Ukraina toetamise koorem.
Tsahkna ütles, et Trumpi võit USA presidendivalimistel on kiirendanud Kiievi liitlaste arutelusid selle üle, kuidas toetada Ukrainat, arvestades hiljutisi lahinguväljal saadud kaotusi, ning survestanud Moskvat tulema läbirääkimiste laua taha ja tagama, et relvarahu oleks jätkusuutlik.
„Euroopas ja ka Trumpi meeskonna ja administratsiooniga on palju kõnelusi ja palju suhtlust,” ütles ta.
Ministri sõnul oleks eurooplastel „tõesti, tõesti, väga keeruline” anda Ukrainale julgeolekugarantiid ilma USA toetuseta, muu hulgas seetõttu, et NATO võib lõpuks sattuda mis tahes kokkupõrkesse Venemaa vägedega.
Eesti on pikka aega olnud üks häälekamaid Ukraina toetajaid ja on kriitiline teiste liitlaste kahtluste suhtes Kiievile relvade tarnimise suhtes, mis Moskva väitel oleks põhjuseks eskaleerumisele. Samuti kardab Tallinn, et kui Venemaa võidab Ukrainas, on Balti riigid järgmised president Vladimir Putini püüdlustes taastada Moskva mõjusfäär endises Nõukogude ruumis.
Mõned analüütikud usuvad, et mis tahes Euroopa jõupingutusi Ukraina toetamiseks võib korraldada tahtjate koalitsioon, alustades Poolast ja Ühendkuningriigi juhitavast Joint Expeditionary Force’ist, kaitserühmast, kuhu kuuluvad Põhjamaad, Balti riigid ja Holland. Need riigid, kes kohtuvad järgmisel kuul Tallinnas, on Ukraina kõige kindlamad toetajad ja annavad kaks kolmandikku Euroopa kahepoolsest sõjalisest abist Kiievile.
Prantsusmaa ja Saksamaa oleks samuti hädavajalikud, ütles Tsahkna. Saksamaa on USA järel Ukraina suuruselt teine sõjalise abi andja.
Suurbritannial on „võimalus ja kogu vastutus võtta juhtroll” Euroopa jõupingutustes Ukraina julgeoleku tugevdamisel, samas kui Poola osales aruteludes väga aktiivselt, lisas ta. Poola peaminister Donald Tusk teatas eelmisel nädalal, et alustab läbirääkimisi USA, NATO ja Euroopa liitlastega, kuidas tagada Ukraina julgeolek.
Tsahkna ütles, et ta ei usu, et Trump NATO-st loobub, sest Ameerika poliitilistes ega majanduslikes huvides ei ole Euroopa imperialistliku Venemaa meelevalda jätta. Kuid eurooplased peaksid näitama, et nad on valmis oma kaitsesse rohkem investeerima.
Eesti kulutab kaitsele 3,4 protsenti oma SKT-st ja soovib, et NATO lepiks järgmise aasta juunis Haagis toimuval alliansi tippkohtumisel kokku 2,5-protsendilise minimaalse kulutuste taseme.
Minister ütles, et Euroopal puuduvad relvavarud ja ta peab tegema rohkem kaitsetööstuse võimekuse suurendamiseks.
„Aga see, mis meil on, on raha. Meil on palju raha. Ma ei usu neid valitsusi, kes ütlevad, et nad ei saa oma inimestelt rohkem nõuda, sest meie oleme seda Eestis teinud,” ütles Tsahkna, viidates Tallinna poolt spetsiaalselt suuremate kaitsekulutuste rahastamiseks kehtestatud maksutõusudele.
Kuna Ukrainat peetakse praegu NATO esimeseks kaitseliiniks, võidakse lähikuudel ümber kujundada Euroopa julgeolekuarhitektuur, mitte ainult Ukraina saatus, ütles ta. „Me lihtsalt ei saa oodata, mida USA otsustab.”
