Balti kaitseliin hakkab ilmet võtma – Eesti katsetab punkreid, Läti veab kohale betoonplokke ja Leedu soetab miine.
Pärast Venemaa laiaulatuslikku sissetungi Ukrainasse on Eesti katsetanud kolme erinevat tüüpi punkrit, et näha, milline peaks kõige paremini vastu pidama 155 mm suurtükimürskudele, vahendab lrt.lt.
„Meil on palju arutelusid löögiefekti, vastupidavuse ja mitmesuguste muude olukordade üle. See on meie jaoks uus, kuna me pole varem selliste katsetega kokku puutunud,” ütles Kaitseinvesteeringute Keskuse projektiinsener Matti Maipuu.
Tallinn plaanib rajada 600 punkrit Eesti ja Vene vahel oleva Peispi järve põhja- ja lõunaküljele.
Samal ajal põhineb Läti kaitseliin liikuvust piiravatel meetmetel, sealhulgas erinevat tüüpi betoonplokkidel. Riigi looduslikud takistused nagu sood, jõed ja tihedad metsad muudavad suure osa piirist sõjaliseks liikumiseks sobimatuks isegi ilma täiendavate rajatisteta.
Riia on korraldanud ka katseid, et näha, kas tõkked ja ka erinevat tüüpi kaevikud aitavad tanki peatada.
Seni on nad leidnud, et soomukite peatamiseks sobivad kõige paremini LEGO klotse meenutavad betoonplokid.
„Sellel on päris hea põhi, me ei kasuta kuulsaid „draakonihambaid”, sest need sobivad rohkem lagendikele,” ütles Läti armee inseneriinspektor Kaspars Lazdins. „Me kutsume neid LEGO klotsideks – need on väga käepärased, sest saad välja mõelda palju kombinatsioone, kuidas neid kokku panna.”
„Need on ka rasked, igaüks kaalub üle kahe tonni, nii et neid ei saa lihtsalt ümber lükata,” lisas ta.
Samal ajal toetub Leedu peamiselt miinidele ja otsustele Brüsselis.
Seni on riigi sõjaväelased blokeerinud mitu Kaliningradi viivat silda ja rajanud alad, kus asuvad erinevad kaitseks kasutatavad takistused.
Leedu sõjaväeülema Raimundas Vaikšnorase sõnul on Baltikumi lähenemine kaitseliinile killustatud.
„Keegi ei kaeva kaevikuid ei Lätis ega Eestis ja isegi mitte Poolas,” lisas ta. „Idee on, plaanid on – peame valmistuma nende täitmiseks.”
Leedu kavatseb ka võtmekohtadesse paigutada metallsambad, mis takistaksid sõidukitel neist mööda liikumast. Sõjavägi katsetab neid praegu.
„On teatud kohad, mida vaenlase väed on ajalooliselt kõige sagedamini kasutanud, olenemata sajandist,” ütles Vaikšnoras. „Oleme need tuvastanud ja [kavandame] miine osta. Mõned neist on juba saabunud, aga [see võtab aega] – see ei saa olema ühe päeva, kuu või aasta projekt.”
Andrius Kubilius, kellest saab Brüsselis EL-i kaitsevolinik ütles, et kaitseliin peaks olema üle-euroopaline projekt, mille rahastamine tuleb blokilt. Kubiliuse sõnul võiks selle teoks teha mitu projekti.
„Neid nimetatakse „Euroopa ühist huvi pakkuvateks projektideks”. Nende ulatus on palju suurem kui üks riik suudab ette võtta,” ütles ta. „On olemas ühine õhutõrjesüsteem, kuid samas on ka eraldi projekt nn ida-põhja piirikaitse jaoks.”
Leedu valitsus on eraldanud järgmise kümnendi jooksul kindlustuste ehitamiseks 600 miljonit eurot, millest lõviosa kulub miinide soetamiseks.
