Briti sõjaväeluure info oli tavapäraselt napp. „Venemaa territoriaalsed edusammud Ukrainas on aastal 2024 kiirenenud,” öeldi. „Seda on toetanud Venemaa juhtkonna sallivus kaotuste suhtes ja Venemaa maavägede kvantitatiivne üleolek Ukraina relvajõududega võrreldes. Rindejoon on nüüd vähem stabiilne kui kunagi varem pärast konflikti algusfaasi.”
Võhiku terminitesse tõlgituna on Venemaa saavutamas märkimisväärseid edusamme ja Ukraina on nõrgemal positsioonil kui kunagi varem pärast sõja algust. Venemaa „lihaveskil” – või nagu Briti valitsusasutuse ametnikud ütlesid, selle „tolerantsusel ohvrite suhtes” – on mõju, vahendab Times.
Rohkem kui 700 000 Vene sõdurit on hukkunud või vigastatud, samas kui 3500 tanki ja 7500 soomusmasinat on kaotatud. Kuid vaatamata kaotustele tuleb venelasi aina juurde. Sõjauuringute instituudi avaldatud andmed näitavad, et Venemaa on sel aastal võitnud peaaegu kuus korda rohkem territooriumi kui eelmisel aastal ning liigub Donbassi idaosa peamiste logistiliste sõlmpunktide suunas.
Lääne otsus toetust suurendada on ajendatud eesliinil toimuva jõhker reaalsus. Briti peaminister Keir Starmer on alates ametisse asumisest sundinud USA-d tühistama keeldu lubada Ukrainal kasutada Venemaal asuvate sihtmärkide vastu rakette Storm Shadow.
USA tühistas selle keelu veidi vähem kui nädal tagasi pärast Põhja-Korea otsust konfliktiga ühineda. 10 000 Põhja-Korea sõduri kaasamist peeti suureks eskalatsiooniks. Mõne päevaga oli Ukraina kasutanud USA ja Suurbritannia tarnitud kaugmaarakette Kurski oblasti sihtmärkide pihta, kui ta üritab hoida kinni territooriumist, mille hõivas sel aastal varem toimunud üllatusrünnakuga.
Ent raketid Storm Shadow ei muuda sõja käiku. Mõttekoja RUSI sõjateaduste juht Matthew Savill ütles: „Storm Shadow mõju on üsna piiratud ja keskendub suures osas Kurskile. Neid ressursse napib, nad [Ukraina] kulutavad neid.”
Kuid pärast Donald Trumpi ametisse astumist saab Ukraina edu Kurskis tõenäoliselt läbirääkimistel võtmetähtsusega elemendiks, eriti arvestades Venemaa territooriumi pidevat kulumist.
„Nad [USA] vaatavad andmeid kulisside taga ja teavad, et see on nende jaoks sünge,” ütles Savill. „Me ei räägi rinde kokkuvarisemisest, kuid on oht, et tõmbutakse välja ja kaotatakse veelgi rohkem territooriumi. Viimase kuu jooksul on Venemaa edenemise tempo kiirenenud. Ukrainlased on kurnatud. Nad ei saa üksusi eesliinilt välja tõmmata, nad on füüsiliselt väsinud ja vaimselt väsinud. Puhkust pole.”
USA otsus varustada Ukrainat jalaväemiinidega kujutab endast katset aidata Kiievil hoida rindejoont enne Trumpi presidendiks saamist. Palju oleneb selle talve ilmast. Savill ütles, et Ukraina loodab suhteliselt pehmet talve peale, sest mudased olud pärsivad Vene vägede edasiminekut. Kui on liiga külm, külmub maapind, mis muudab Venemaa edusammud lihtsamaks.
Isegi kui Trump on relvarahukõneluste vahendamisel edukas, pole mingit garantiid, et Venemaa või Ukraina koostööd teevad. Kui midagi, siis Venemaa huvides on konflikti venitada, et saaks rohkem kasu lõigata.
Savill ütles: „Nad [Venemaa] on näidanud üles suurt valmisolekut valu taluda. Putin on valmis mängima hasartmängu. Tal on võiduseeria ja ta kogub oma panka. Miks ta peaks oma žetoone nüüd rahaks vahetama? Ukraina on nõrgemal positsioonil kui ühelgi varasemal sõja hetkel. Venemaa saavutab mitmel pool edu ja kogub eeliseid. Surve on kõikjal.”
