Venemaa renoveerib oma suletud sõjaväelinnakuid Murmanski oblastis järgmise kolme aasta jooksul 42 miljardi rubla ehk umbes 400 miljoni euro eest.
Venemaa president Vladimir Putin on andnud oma õnnistuse Murmanski oblasti kuberneri Andrei Tšibise plaanile. Renoveerimise nimekirjas on elamud, koolid ja lasteaiad. Asjast kirjutab kohalik meedia.
Põhja-Soome naabruses Murmanski oblastis on teadaolevalt rohkem kinniseid sõjaväelinnakuid kui mujal Venemaal. Isegi venelased, rääkimata välismaalastest, ei tohi neid ilma eriloata külastada. Loa saavad vaid sõdurid ja elanikud, keda kontrollitakse sissesõidu väravas, vahendab Yle.
Põhjuseks on rahvastiku vähenemine, eriti põhjapoolsetes väikelinnades. Elamistingimuste renoveerimisega saab elanikke meelitada. Venemaal on renoveeritud militaaralad, kuid renoveerimist vajavad ka sõjaväelinnakute tsiviilhooned.
Eriteadur Pentti Forsström Soome riigikaitse kõrgkooli Venemaa rühmast ütleb, et suletud sõjaväelinnakute renoveerimine pole Soomes omaette murekoht. Põhjuseks on Venemaa pikaajaline plaan ja julgeolekustrateegia elutingimuste parandamiseks Arktika piirkonnas.
Venemaal on aastakümneid olnud komistuskiviks, et inimesed on sealt lahkunud. Venemaa sõjalised huvid on endiselt põhjas ja julgeolekuaparaat ei ela üksi. Kaasata tuleb ümbritsev kodanikuühiskond. Venemaa püüab seda probleemi lahendada, ütleb Forsström.
Nõukogude ohvitseri tütar Marina Sarajärvi elas lapse ja teismelisena suletud sõjaväealal algul Liinahamaris ja seejärel väikeses Granitnõi külas Severomorski lähedal. Ta kolis aastaid tagasi Soome ja elab praegu Kemis.
Luba oli tempel passis. Kui tahtsid külla kutsuda sõpru või sugulasi mujalt, tuli taotleda luba. Seda oli lihtne saada, oli Nõukogude Liidu ja perestroika aeg, räägib ta.
Nõukogude Liidus said põhjapiirkonna elanikud ja sõdurid rohkem palka ja hüvitisi kui mujal. Sinna ehitatakse nüüd uut Nõukogude Liitu. Kahjuks, ütleb Marina Sarajärvi.
Sarajärvi näeb, et praegu sulgeb Venemaa end läänest nagu kunagi Nõukogude Liit ja väidab, et lääs ähvardab teda.
Sarajärvi arvates teeb Soome õigesti, valmistudes võimalikeks Venemaa rünnakuteks Soome vastu. Naaber on nagu ahv, granaat käes. Või nagu alkohoolik või hull, kes ei tea, mida ta järgmiseks teeb. Mida kõrgem tara (ehitatud piirile), seda parem, ütleb Sarajärvi.
Marina Sarajärvi käis viimati kinnistes tsoonides 1990. aastatel. Sellest ajast peale pole Sarajärvi isegi proovinud seal käia, sest vaevalt ta eriloa saaks. Tal on Soome kodakondsus ning ta on Putini režiimi ja sõjategevuse vastu Ukrainas.
Minu arvates on kõige tähtsam vabadus. Venemaal oli vabadus 1990ndatel ehk 5–10 aastat, aga siis see lõppes, räägib Sarajärvi, viidates Venemaa algatatud sõjalistele aktsioonidele Ukrainas.
Marina Sarajärvi pole pärast seda Venemaal üldse käinud.
