Vene välisminister Sergei Lavrov kurdab, et USA „mängib tulega”. Lavrov rääkis sellest intervjuus USA väljaandele Newsweek.

Välisminister hoiatab „ohtlike tagajärgede eest”, kui USA jätkab abi laiendamist Ukrainale.

Lavrov süüdistab nagu ikka Läänt sõja alustamises ja selle jätkumises. Lavrovi sõnul külvas NATO sõjaseemne kümmekond aastat tagasi ja jätkab õli tulle valamist.

„Washington ja tema NATO partnerid pakuvad Kiievile poliitilist, sõjalist ja rahalist toetust, et sõda saaks jätkuda,” ütles Lavrov.

Nad arutavad Ukraina relvajõududele loa andmist kasutada kaugrelvi, et rünnata sügavale Venemaale. Selline tulega mängimine võib viia tõsiste tagajärgedeni, märkis ta.

Lavrovi sõnul peaks USA toetama Venemaa presidendi Vladimir Putini plaani sõja lõpetamiseks. Venemaa on avatud poliitilis-diplomaatilisele lahendusele, mis peaks kõrvaldama kriisi algpõhjuse, ütles Lavrov.

Selle eesmärk peaks olema pigem konflikti lõpetamine kui relvarahu saavutamine, sõnas ta.

Putini plaan sõja lõpetamiseks on Lavrovi sõnul järgmine:

• Ukraina relvajõud peavad taanduma Donetski Rahvavabariigist, Luganski Rahvavabariigist, Žaporižja ja Hersoni oblastist.
• Piirkondlikku tegelikkust tuleb tunnustada nii, nagu see on esitatud Venemaa põhiseaduses.
• Ukraina jaoks neutraalne, mitteliitunud, tuumarelvavaba staatus.
• Ukraina demilitariseerimine ja denatsifitseerimine.
• Venekeelsete kodanike õiguste, vabaduste ja huvide kaitsmine.
• Kõigi Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamine.

Lavrovi sõnul on Kremli eesmärgid kooskõlas maailma kiiresti muutuva arengukõveraga. Selles on Venemaa Lavrovi väitel loonud sügava partnerluse Hiinaga ja tugevdanud suhteid globaalse lõuna riikidega.

„Meie arvates tuleb maailmakorda kohandada praeguse tegelikkusega,” ütles Lavrov.

Täna elab maailm läbi „multipolaarset muutust”. Muutus mitmepolaarse maailmakorra poole on jõudude tasakaalustamise loomulik osa, mis peegeldab objektiivseid muutusi maailmamajanduses, rahanduses ja geopoliitikas, sõnas ta.

Lääs ootas kauem kui teised, kuid on hakanud mõistma, et see protsess on pöördumatu, lisas ta.

Lavrovi sõnul pole Kremli jaoks vahet, kes valitakse järgmiseks USA presidendiks.

„Oleks loomulik, kes iganes ta ka poleks, keskenduda siseasjadele, selle asemel et otsida seiklusi kümnete tuhandete miilide kaugusel Ameerika rannikust,” ütles Lavrov.

Olen veendunud, et USA valijad mõtlevad samamoodi, märkis ta.

Vaevalt on juhus, et Lavrov külastas Ameerika Ühendriikide suuruselt teist väljaannet intervjuu andmiseks.

Kreml on jõuliselt reageerinud uudistele, et USA ja Suurbritannia kaaluvad väidetavalt kaugmaarakettide kasutamise piirangute lõpetamist. Venemaa ise on kogu sõja vältel tulistanud Ukraina suunas kaugmaarakette.

Lavrov kasutas intervjuus keelt, mis arvatavasti mõjutab mõlemat USA erakonda.

Rääkides multipolaarsest maailmast ja headest suhetest globaalse lõunaga võib Lavrov püüda apelleerida valijate vasakpoolsele tiivale. Vasakul ollakse kriitilisemad USA suurriigi rolli ja ajaloo suhtes.

Ta püüab oma sõnavõtuga siseasjadele keskendumisest apelleerida parempoolsele tiivale. Vabariiklaste hulgas vastandatakse mõnikord toetust Ukrainale ja migrandiriisi Mehhiko piiril.

Kreml on sõja ajal süstemaatiliselt püüdnud vähendada Lääne valmisolekut Ukrainat toetada.