Silmaarstid kardavad, et soome noorte nägemine halveneb nutitelefonide liigse kasutamise tõttu. Asjatundjate sõnul suurendab pikenenud ekraaniaeg lühinägevuse sagedamaks muutumise ohtu.

Lühinägelikkus tähendab, et inimene näeb hästi lähedale, kuid halvasti kaugele, vahendab Helsingin Sanomat.

Seni pole kindlaid tõendeid lühinägelikkuse suurenemisest noorte seas pärast nutitelefonide levikut, ütleb Kesk-Soome haigla silmaarst Niko Setälä.

Üle-eelmisel, 2022. aastal tehtud uuringu järgi olid Soomes umbes 24 protsenti ajateenijatest lühinägelikud. Proportsioon on sama, mis umbes 20 aastat varasemas sarnases uuringus, ütleb Setälä.

Setälä toob välja, et uuritud ajateenijad olid kahekümnendates eluaastates ja nutitelefonid muutusid Soomes tavaliseks nende koolieas.

„Me ei tea veel täpselt, kuidas see nooremate vanuserühmadega on, kuid siin on selge oht [lühinägelikkuse levimusele],” ütleb Setälä.

Lühinägevus nooruses on põhjustatud silmamuna venitusest sügavuse suunas. Eelduseks on lähitöö, st lähedal asuva objekti pikaajaline vaatamine, siseruumides viibimine, vähene valgustus ja osaliselt ka pärilikud tegurid.

Vastavalt pidurdavad näiteks lühinägelikkuse teket aktiivne liikumine ja eredas valguses viibimine, selgitab Helsingi ülikooli professor silmaarst Tero Kivelä.

Lähitöö võib olla näiteks lugemine või lihtsalt lähedalt nutitelefoni vahtimine.

Silma jaoks pole oluline mitte see, mida vaadatakse, vaid see, kui lähedalt vaadatakse ja kui kaua aega kulub lähedalt vaatamisele.

„See aeg on seotud sellega, et kuvaseadmete ja sõltuvust tekitavate veebisaitide, Tiktokide ja Instagramide puhul vaatavad koolilapsed kindlasti väga lähedalt ja väikestelt ekraanidelt palju lähemalt kui varem,” räägib Kivelä.

Silma kasvuga seotud lühinägelikkus kujuneb keskmiselt välja vanuses 10–23. Seetõttu soovibki Kivelä juhtida tähelepanu sellele, millist mõju lapsepõlve elustiil võib nägemisele avaldada.

Täiskasvanueas ei teki lähitööst tulenevaid püsivaid kahjustusi nii nagu nooruses.

Kui silmades on tekkinud lühinägelikkus, ei saa seda tagasi pöörata. Selle tugevnemist saab aga nooruses pidurdada.

„Hea abinõu on lapse- ja noorukieas suurendada vaatamiskaugust, vähendada lähivaatamisele kuluvat aega, veeta aega õues ja sporti teha,” räägib Kivelä.

Lühinägevuse levimuse pärast Kivelä aga eriti ei muretse. Seni ei tundu, et tõsine lühinägelikkus, mis probleeme tekitaks, oleks Soomes suurel määral levinud.

„Pigem on asi selles, et varsti hakkavad kõik meie noored prille kandma,” sõnab ta.

Aga kui üha rohkem inimesi kannab prille, tasuks Kivelä sõnul mõelda ühiskonnale laiemalt.

„Kaitseväe jaoks võib see ühel hetkel isegi oluline olla. Prille kandev sõdur on raskes olukorras, kui prillid lahinguväljal katki lähevad,” sõnab ta.