Lastega perede sissetulekut vähendavad Soomes 2024. aastal eelkõige üldise eluasemetoetuse ja töötuskindlustuse kärped. Eelkõige ühe vanemaga pered vajavad elatise täiendamiseks sageli sotsiaalkindlustust, selgub värskest uuringust.
Üldine eluasemetoetus on levinud üksikvanemaga peredes, teistes lastega peredes mitte
Üldist eluasemetoetust sai 2023. aastal üle 111 000 lastega pere. Peaaegu iga teine ühe eestkostjaga pere sai eluasemetoetust. Üldist eluasemetoetust sai umbes 6 protsenti kahe vanemaga peredest. Üldist eluasemetoetust saanud lastega peredest said eelmisel aastal palgatulu umbes pooled.
„Kui pere ja selle rahaasjade ülalpidamiseks on ainult üks täiskasvanu, on majanduslik olukord sageli pingelisem ja lisaks väikesele palgatulule võib vaja minna ka sotsiaalkindlustust,” ütleb sotsiaalkindlustusameti Kela uuringujuht Signe Jauhiainen.
Aastatel 2022–2024 sotsiaalkindlustuses tehtavad muudatused mõjutavad lastega perede toimetulekut ja töötamise stiimuleid mitmeti. Eelkõige vähendavad lastega perede sissetulekut üldise eluasemetoetuse ja töötuskindlustuse kärped.
Toimetulekutoetuse puhul tõusevad esile samuti üksikvanemaga pered
Eelmisel, 2023. aastal sai toimetulekutoetust ligi 47 000 lastega peret. Toimetulekutoetust sai aasta lõpus iga kümnes ühe vanemaga pere, kahe vanemaga peredes vaid iga viiekümnes.
Eelmisel, 2023. aastal elas toimetulekutoetust saavates lastega peredes kaheksa protsenti kõigist alaealistest. Neid lapsi oli kokku ligi 87 000, kuid toimetulekutoetust saanud lastega peredest sai enamik toetust väga lühikest aega.
„Varasematest uuringutest teame, et toimetulekutoetuse saamine lapseeas on seotud muuhulgas kehvema kooliedu ja sissetulekuga, vaimse tervise probleemide ja ülevõlgnevusega. Mida kauem oled lapsepõlves toimetulekutoetust saanud, seda rohkem need probleemid esile tõusevad,” ütleb Itla teadusprofessor Tiina Ristikari.
Kahes kodus elamine teeb asja keeruliseks, vanematel on oluline jõuda kokkuleppele
Kui laps elab vaheldumisi kahes kohas, ei jagata kulusid ainult vanemate vahel, vaid need suurenevad tervikuna. Uuringus selgitati mikrosimulatsiooni abil välja, kuidas muutub lastega perede sissetulekutase, kui mõlema leibkonna kulutustes arvestada laste kahes kodus elamist.
Kui lapse kulud arvutatakse mõlema vanema leibkonnale, väheneb arvestuslik kasutatav tulu leibkonnas, kus laps ei ole sisse kirjutatud. Seega on sellisel viisil arvutatud madala sissetulekuga vanemaid tunduvalt rohkem kui tavaliselt esitatakse.
Pärast lahutust peavad vanemad lapse elatisrahas kokku leppima. Uuringus küsitletud eksperdid rõhutasid, et oluline on sekkuda vanematevahelistesse erimeelsustesse võimalikult varakult, et lapse piisav ülalpidamine ei satuks ohtu. Lastekaitsel on selles töös võtmeroll.
Teadlased loetlesid meetmed lastega perede sotsiaalse turvalisuse parandamiseks
Aruandes loetlesid teadlased 17 erinevat otsustusprotsessi abistavat meedet, näiteks muudatused lastekoduhoiu või lapsetoetuse toetamises. Kuid teadlased ei anna tegelikke soovitusi selle kohta, milliseid meetmeid otsustajad peaksid võtma, vaid kirjeldavad nende tõenäolisi mõjusid. Meetmed ei mõjuta mitte ainult elatist, vaid ka tööstiimuleid ja riigieelarvet. Sama meede võib parandada mõne pere toimetulekut ja nõrgendada teiste toimetulekut.
„Loodame, et meie meetmete ja nende võimalike mõjude kirjeldus on abiks otsuste tegemisel. Lõppkokkuvõttes on otsustajate, mitte teadlaste valida, milliseid tegevusi nad teha tahavad,” ütleb Jauhiainen.
Uurimistulemusi kasutatakse käimasoleva sotsiaalkindlustusreformi raames parlamendi sotsiaalkindlustuskomisjoni töös. Uurimistöö viisid läbi Kela ja iseseisvuse juubeliaasta lastefond Itla.
