Hollandis Amsterdami sadamas on endine Tallinki laev Galaxy, kus elavad nüüd varjupaigataotlejad ja pagulased. Neid on kokku laeval 1500.

Soomlaste puhkused algasid sellel Rootsi laeva viiendal tekil paar aastat tagasi. M/S Galaxy seilas Turu ja Stockholmi vahet Silja Line’i kaubamärgi all aastatel 2008–2022. Isegi linnasildid on laevas sees alles, vahendab Yle.

Süüria sõja ja režiimi tagakiusamise eest põgenenud 32-aastane Kosai on laeval elanud poolteist aastat. Ta naeratab, kui kuuleb kruiisilaeva olulisusest soomlastele.

See on kindlasti lõbus laev turistidele, sõnab ta.

Soomlaste lõbusõidulaevast on saanud kogu Kosai elu. Seal sööb ta laeva puhvetis, hängib sõprade kajutites ja teeb kõikvõimalikku vabatahtlikku tööd. Ta ei tahaks aga laeval olla.

Varjupaigataotlejate majutamine kruiisilaeval ei ole ideaalne lahendus. Seda pakub Hollandi majutuse eest vastutav asutus (COA).

See puudutab erakorralist majutust, mis ei vasta kõigile standardse vastuvõtukeskuse kriteeriumidele.

Laeva kajutid on liiga väikesed. Kajutitesse mahub kaks inimest, kes on tavaliselt üksteisele võõrad. Voodite vahel on vaid paarkümmend sentimeetrit. Paljudel kajutitel pole isegi akent.

„Kuid me ei taha, et inimesed peaksid õues magama,” ütleb COA pressiesindaja Ronald Smallenburg.

Nii juhtus Hollandis 2022. aastal, kui vastuvõtukeskused olid täis. Ja pärast seda pole olukord paranenud.

Tallinki kruiisilaev on Amsterdamis rendil olnud juba paar aastat ning tänavu sügisel pikendati rendilepingut veel aasta võrra. Rotterdam rendib Tallinkilt samasugust laeva.

Sarnaste lahendusteni on jõutud ka mujal Euroopas. Eesti rentis mõnda aega Tallinki kruiisilaeva Ukraina põgenikele. Suurbritannia seevastu majutab varjupaigataotlejaid praamil.

Hollandis ööbivad umbes pooled varjupaigataotlejatest erakorralistes majutusruumides, näiteks laagrikeskustes, kasarmutes, hotellides ja laevadel.

Hädalahendused on seetõttu pikale veninud ja seda on ka laeval näha.

Soome turistidele tuttavad kohad on efektiivselt kohandatud vastuvõtukeskuse vajadustele vastavaks.

Ülemisel korrusel asuvas diskosaalis osutab elanikele õigusabi pagulasorganisatsioon. Tax Free kaupluses on nõuandepunkt. Baar on vabas vormis puhkeruum, kus suurelt ekraanilt näidatakse Hollandi telesaateid.

Elanikud võivad laevalt vabalt lahkuda. Neile on korraldatud bussitransport sadamapiirkonnast linna. Ka keskusesse viivad jalgrattateed on ehitatud Hollandi moodi.

Pagulastega tegelejate sõnul on laeva juures hea see, et organisatsioonid ja ametiasutused suudavad tõhusalt jõuda paljude inimesteni korraga.

Varjupaigataotlejatele on lähedale viidud keelekursused, tervishoid ja juriidiline nõustamine.

Gambiast põgenenud 24-aastane Fatou ütleb, et tema elu on laevas palju paremaks läinud.

Enne siia tulekut olin ma tõesti masenduses. Inimesed, kellega ma siin kohtusin, aitasid mind tõesti, sõnab ta.

Meedia andmetel maksab Holland laeva renti üle 110 000 euro päevas. Majutus laevadel on elaniku kohta kaks korda kallim kui tavalistes vastuvõtukeskustes.

Tallinkile on laeva rentimine tulus äri, ütleb ettevõte.

Ka Hollandi paremäärmuslased on hinnast kinni haaranud. Selle juht, populistlik poliitik Geert Wilders väitis eelmisel aastal, et varjupaigataotlejad elavad laevadel luksuslikku elu.

Kruiisilaeval pole samas luksuselust jälgegi. Kõik meelelahutusele viitav nagu spaaosad ja ööklubi on suletud või muus kasutuses.

Mõne elaniku jaoks on laev äärmiselt ärritav koht.

Mõned elanikud ei lahku peaaegu kunagi oma kajutist, ütleb süürlane Kosai. Nad võivad olla traumeeritud ja neil ei pruugi olla teiste elanikega ühist keelt, selgitab Kosai.

Tema sõnul võib laev tunduda pagulase jaoks vanglana.

Hollandis on varjupaigataotlejate majutuskulud paari aastaga kolmekordistunud umbes 750 miljonilt eurolt 2,5 miljardi euroni.

Kulude kasvu peamiseks põhjuseks on hädaabimajutuse suurenemine. Ööbimine neis on keskmiselt kaks korda kallim kui tavalistes vastuvõtukeskustes.

Miks aga Hollandis vastuvõtukeskused täituvad ja kuidas on võimalik, et odavamaid keskusi rohkem avada ei saa?

Geert Wildersi paremäärmusliku partei juhitud Hollandi praeguse valitsuse hinnangul on probleemi algpõhjus selles, et riiki tuleb liiga palju varjupaigataotlejaid.

Valitsuse üks peamisi eesmärke on varjupaigataotlejate arvu vähendamine ja sellele loodab ka suurem osa hollandlasi.

Viimastel aastatel on Hollandisse tulnud üle 50 protsendi rohkem varjupaigataotlejaid kui pandeemiaeelsetel aastatel. Eelmisel aastal saabus neid ligi 50 000.

Seevastu rahvaarvu suhtes on numbrid Euroopa keskmised ja siiski oluliselt madalamad kui 2015. aastal.

Kui leitakse poliitiline tahe, saaks Hollandisse saabuvad varjupaigataotlejad majutada tavapärastesse vastuvõtukeskustesse, ütleb Amsterdami ülikooli dotsent Saskia Bonjour.

Paljud Hollandi omavalitsused ei taha aga uusi vastuvõtukeskusi avada, sest elanikud on neile vastu.

Olukorra lahendamiseks võttis Hollandi parlament aasta alguses vastu nn laiali levitamise seaduse. Seadus kohustab kõiki omavalitsusi varjupaigataotlejaid vastu võtma, et nad jaguneksid üle riigi ühtlasemalt.

Suvel alustanud parempoolne valitsus soovib aga seaduse võimalikult kiiresti tühistada.

Valitsus loobub just sellest meetodist, mis aitaks lahendada vastuvõtukeskuste kriisi. Seega puudub igasugune poliitiline tahe olukorra parandamiseks, ütleb Bonjour.

Teadlase sõnul mõjutab vastuvõtukeskuste probleeme ka eelmiste valitsuste kokkuhoid.

Kui varjupaigataotlejaid jäi vähemaks, sulgesid valitsused vastuvõtukeskused ja kaotasid taotlusi menetlevad ametiasutused.

Nüüd on uute keskuste avamine keeruline ja personalipuudus on toonud kaasa varjupaigataotluste menetlemise pikenemise Hollandis, selgitab Bonjour.

Keskmiselt tuleb asüüliotsust oodata üle aasta, mõnel juhul aga lausa kaks aastat.

See on pikk aeg, mida veeta kruiisilaeval, teadmata, mis ees ootab.

Süürlane Kosai sai Hollandis asüüli tänavu kevadel pärast aastast laevas olemist. Sellest ajast peale on ta nüüd korterit oodanud.

Seda on aga raske saada, sest Hollandis valitseb eluasemepuudus.

Kosai püüab ootamisele mitte mõelda.

Vabatahtlik töö hoiab mõtted eemal päevade ja tundide lugemisest. Tööd tehes kaotad ajataju ja hoiad end hõivatud ning see on parim, sõnab ta.

Tegelikult peaks Hollandi migratsiooniamet varjupaigaotsuse langetama vähem kui kuue kuuga, kuid viimastel aastatel on taotluste menetlemiseks antud üheksa kuud rohkem aega.

Soomes on tänavu pidanud otsust ootama keskmiselt 9,5 kuud, teatab migratsiooniamet.

Mõttetu on oodata Hollandi praeguselt valitsuselt lahendust vastuvõtukeskuste probleemidele, hindab teadlane. Usun, et olukord läheb hullemaks ja see on tahtlik, ütleb dotsent Bonjour.

Tema sõnul sobib vastuvõtukeskuste täitumine Hollandi praeguse valitsuse poliitilise narratiiviga, mille kohaselt on varjupaigataotlejaid liiga palju.

Valitsus tahab nüüd Hollandis välja kuulutada varjupaigakriisi. See võimaldaks valitsusel kehtestada ajutisi kriisiseadusi, mis piiraksid tõsiselt varjupaigataotlejaid.

Õigusteadlased ja opositsioonierakonnad on kritiseerinud kriisi väljakuulutamist, kuna puuduvad tõendid üllatava kriisiolukorra kohta Hollandis.

Teadlase hinnangul nõrgestab valitsus õigusriiki, kui üritab läbi suruda muudeks oludeks mõeldud kriisiseadust.

Demokraatlik õigusriik saab toimida ainult siis, kui poliitikud järgivad seadust vabatahtlikult, räägib Bonjour. Samas ei usu ta, et valitsusel õnnestub vähemalt lühiajaliselt varjupaigataotlejate arvu vähendada.

Laev seega Amsterdami sadamast väljuma ei hakka ning elanike ootamine jätkub.

Süürlase Kosai jaoks ei seisa järjekorras mitte ainult tema enda elu. Tal on viieaastane tütar, kellega ta pole kunagi kohtunud.