Ühendkuningriik allkirjastab Saksamaaga ajaloolise kaitselepingu, mis aitab sillutada teed tihedamatele sõjalistele ja julgeolekusuhetele Euroopa Liiduga.

Pakt peaks võimaldama Briti ja Saksa vägedel korraldada ühiseid sõjalisi õppusi NATO idapiiril Venemaaga, tõenäoliselt Eestis ja Leedus. Samuti võimaldab see kahel riigil koos hankida rohkem relvi ning toob kaasa tihedama koostöö järgmise põlvkonna relvade väljatöötamisel ja tootmisel, vahendab Times.

Briti kaitseminister John Healey loodab, et tehing toetab Ühendkuningriigi ja Saksamaa kaitsetööstust ajal, mil Lääs üritab pärast kümnete miljardite eurode väärtuses relvade annetamist Ukrainale meeleheitlikult tootmist suurendada ja varusid täiendada.

Ühendkuningriik taotleb EL-iga laiaulatuslikku julgeoleku- ja kaitsepakti, mis hõlmaks kaitset, luureandmete jagamist, energeetikat ja ebaseaduslikku rännet. Saksa lepet peetakse „esimeseks sammuks”, ütles allikas, sisulisi kõnelusi Brüsseliga oodatakse uuel aastal.

Vahepeal on Donald Trumpi järjekordse presidentuuri väljavaade koos Washingtoni üha suurema keskendumisega Hiinale ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele tekitanud olulisi küsimusi ka Ameerika tulevase NATO-le pühendumise kohta Euroopas.

Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Saksamaa – piirkonna kolm suurimat sõjalist jõudu – arutavad nüüd, kuidas nad saaksid võtta suurema vastutuse Venemaa agressiooni eest kaitsmise eest.

Rääkides kahepäevasel NATO tippkohtumisel Brüsselis, soovitas Healey, et kokkulepe Berliiniga oleks kõige olulisem kahepoolne leping, mille Ühendkuningriik on sõlminud pärast David Cameroni lepingut Prantsusmaaga 2010. aastal. Lancaster House’i lepinguga kohustati Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa sõjalist koostööd palju tihedamaks muutma, sealhulgas tuumalõhkepeade katsetamine ja ühised sõjalised operatsioonid.

Healey ütles: „Seda peeti suurimaks välispoliitiliseks kokkuleppeks, mille David Cameron sõlmis, kui ta sõlmis prantslastega Lancaster House’i lepingu. Ta tegi seda kuus kuud pärast [2010. aasta] valimisi. Me sõlmime sakslastega Lancaster House’i stiilis kokkuleppe nelja kuu jooksul pärast neid valimisi.”

Pärast Moskva sissetungi Ukrainasse on Saksamaa oma kaitsekulutusi märkimisväärselt suurendanud, muutudes NATO mahajääjast oma suuruselt teiseks kulutajaks, edestades Ühendkuningriiki.

Veebruaris kinnitas Saksamaa, et on saavutanud NATO eesmärgi kulutada kaitsele 2 protsenti SKT-st esimest korda pärast 1990. aastate algust, kui külm sõda veel käis.

Sel ajal, kui läbirääkimised on alles lõpusirgel, pidas Healey NATO kaitseministrite kohtumisel leppe üle läbirääkimisi oma Saksa kolleegi Boris Pistoriusega. Teda saatis reisil kuningliku merejalaväe juht kindral Gwyn Jenkins, kes juhib Ühendkuningriigi läbirääkimisi Berliiniga.

Healey avaldas ka, et Eestis paiknevad Briti väed saavad uut väljaõpet, droone ja tehnikauuendusi, et Ühendkuningriigi väed oleksid taas valmis „sõjapidamiseks”.

Projekt Asgard pakub uusi droone igale rindeüksusele kuni rühma tasemel, samuti uusi raadioid ja täiustatud andureid, mis aitavad Ühendkuningriigi vägedel tuvastada vaenlasi kaugemalt, töödelda ja saata kiiresti teavet lahinguvälja komandöridele ning seejärel rünnata kaugemalt.

Healey ütles, et Asgard võetakse kasutusele uuel aastal ja see püüab korrata Ukraina edu lahinguväljal, näidates, kuidas väiksem, kuid väledam ja tehnoloogiliselt arenenum vägi suudab võita palju suuremat konventsionaalset vaenlast.

„See seisneb meie jõudude seadmises Putinist sammu võrra ettepoole,” ütles ta. „See tähendab uusi droone ja andureid rindeüksuste käes. Näete kaugemale, saate kiiremini reageerida ja tugevamini rünnata – ja saate seda kõike teha ilma, et oleksite tingimata suurem.”

„Peame oma väed taastama, et need oleksid sõjapidamiseks võimelised. See ei tähenda ainult rohkem seda, mis meil alati on olnud, rohkem seda, mida oleme alati teinud, vaid ka sõjapidamise muutuva olemuse tunnistamist, kiiresti arenevat tehnoloogiat, mis muudab meie ees seisvaid ohte,” sõnas ta.

Tippkohtumise ajal teatas Ühendkuningriik ka, et teeb koostööd Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ja Itaaliaga, et luua lääneriikide kaugmaarakettide järgmine põlvkond, et pakkuda NATO-le uut heidutusvahendit Venemaa agressiooni vastu.

Kaitseallikate sõnul on raketid oluliselt arenenumad kui Ühendkuningriigi tiibrakettide süsteem Storm Shadow, mida Ukraina on Krimmis ja Mustal merel laastavalt kasutanud, aidates kahjustada ja uputada kolmandikku seal paiknevast Putini mereväe laevastikust. Nende lennuulatus on vähemalt 1000 kilomeetrit, mis on neli korda suurem kui Storm Shadow 250-kilomeetrine.

Ühendkuningriik on samuti nõustunud ühinema uue „teemantalgatusega”, mille eesmärk on ühendada Euroopa õhutõrjesüsteemid, et tagada mandri parem kaitse raketirünnakute eest. Venemaa, Hiina ja Iraan arendavad kiiresti välja kaugmaa ballistilisi ja hüperhelikiirusega rakette, mis suudavad tabada sihtmärke tuhandete kilomeetrite kaugusel.