Soome töötuse olukord on järjest hullem – lisandub aina uusi valdkondi

eestinen

Soomes kadusid esmalt erinevad töökohad ehitusvaldkonnas, seejärel kinnisvaramaaklerid ja arhitektid – nüüd jaotuvad koondamised teenindussektorist tööstusesse ehk restorani- ja kaubandustöötajatest IT- ja masinaehitusspetsialistideni.

Töötud tööotsijad on laienenud ka valdkondadesse, mida seal veel aasta tagasi ei nähtud, näiteks IKT-süsteemide arhitektid, müügiinsenerid, kvaliteediinspektorid ja akude kokkupanijad.

Küll aga võib valdkondade ulatust näha koondamisläbirääkimiste teadetest.

Viimasel ajal on tööstusfirma Valmet, infoturbefirma F-Secure, Indoor Group (Asko, Sotka), HOK-Elanto restoranid, tööstuskeemiaettevõte Kemira, metsafirma UPM, metsafirma Metsä Group, traktoritootja Valtra, hooldekodu operaator Attendo ja Uusimaa haiglaravile spetsialiseerunud ettevõte HUS teatanud koondamisläbirääkimistest, samuti laste mängutubasid haldav Hoplop ja telekomifirma Telia…

Töö- ja majandusministeeriumi asekantsleri Elina Pylkkänenile pole aga töötuse laienemine IKT-ekspertide ja programmeerijate hulgas suur üllatus.

Neid on palgatud palju ja kui ettevõtted kulusid kärbivad, tabab neid kindlasti ka koondamine, lisaks administratsioonile ja muule keskastme juhtkonnale.

Pylkkäneni sõnul on märkimisväärne, et koondamised toimuvad praegu kõigis sektorites.

Haridustaseme osas kasvas tööpuudus kõige enam kõrghariduse madalamal tasemel.

Töö- ja majandusministeeriumi tööhõive ülevaate kohaselt on töötuid tööotsijaid kokku 279 700, mida on 29 900 võrra rohkem kui aasta varem, kuid vaid 100 võrra rohkem kui augustis.

Septembris olid sundpuhkusel 19 100 töötut tööotsijat ehk 2000 võrra rohkem kui augustis. Võrreldes eelmise aasta septembriga suurenes täistööajaga sundpuhkusel olijate arv 1400 võrra. Aastatagusega võrreldes suurenes ka lühendatud tööajaga töötavate tööotsijate arv.

Jah, sel sügisel oli oodata pööret paremuse poole. Sellist muutust pole veel näha, ütles Pylkkänen.

Olukorra teeb halvemaks asjaolu, et uusi vabu töökohti on varasemast vähem.

Septembri jooksul teatati tööbüroodele ning omavalitsustele kokku 29 700 uuest vabast ametikohtast, mida on 27 200 võrra vähem kui eelmise aasta septembris. Vabad ametikohad vähenesid peaaegu kõigis majandusharudes.

Tarbijate nõrk ostujõud ja ettevaatus on näha teenindussektoris, mis on tsükliliste kõikumiste suhtes väga tundlik. Kuid see näitab ka seda, et kui tootmine langes ja eksport vähenes, ei reageerinud tööhõive kohe, vaid alles hiljem, ütleb Pylkkänen.

Töötuse näitajaid peetakse murettekitavaks veelgi laiemalt.

Danske Banki peaökonomist Pasi Kuoppamäki ennustab sotsiaalmeedias, et pööret paremusele võib veel kaua oodata. Samas nägi ta viimastes tööpuuduse numbrites ka põhjust, miks näiteks tarbijate kindlustunne on jäänud madalaks.

Majandusuuringute firma Pellervon Taloustutkimus (PTT) vanemökonomist Henna Busk hindab oma kommentaaris, et aasta lõpu poole tõuseb tööpuudus näiteks teenindussektoris, sest eratarbimise areng on endiselt nõrk. Tööpuudust süvendab ka asjaolu, et majanduskasv on endiselt madal ning ehituse olukord jääb nõrgaks järgmise aasta keskpaigani.

Ka Keskkaubanduskoja peaökonomist Jukka Appelqvist hindab sotsiaalmeedias ja pressiteates, et tööhõive olukorra muutumist tuleb veel oodata.

Kahtlemata hakkab töötus Soomes üsna suureks probleemiks kujunema. Samas on tõsi, et hoolimata pikaleveninud halvast majandustsüklist on tööhõive püsinud suhteliselt kõrge.

Kommentaarid
(Külastatud 1,822 korda, 1 külastust täna)