Teadlane Tarmo Valkonen paneb käed risti ja nõjatub tahapoole. Tal on sõnum igale madala sündimuse pärast mures olevale soomlasele.

Meil pole probleemi, ütleb Valkonen. Heaoluriik jääb alles. Kui me alustame ettevalmistusi piisavalt kiiresti, vahendab Helsingin Sanomat.

Teadlane ütleb, et ettevalmistuste otsimise aeg on käes.

Enam kui sajaleheküljeline sündimuse aruanne avaldati 10. oktoobril. Teadusprofessor Anna Rotkirch esitas valitsusele 20 ettepanekut lapsesaamise soovide toetamiseks.

Enim räägiti rahalise stiimuli loomisest naistele, kes saavad esimese lapse alla kolmekümneaastasena. Pakutav preemia oleks umbes 10 000–30 000 eurot. See võib puudutada näiteks hüpoteeklaenu, õppelaenu, maksustamist või pensione.

Intervjuu tegemise hetkel on raporti avaldamisest möödunud poolteist nädalat. Selle aja jooksul on arutelu stiimulite üle teravnenud.

Esiteks soovisid põlissoomlaste saadikud Onni Rostila ja Teemu Keskisarja vähemalt kolme lapse emadelt tulumaksu osaliselt või täielikult ära võtta. Siis pakkus keskerakond välja lapsehoolduspuhkuse maksuvabastuse.

Mõni võiks Rostila ja Keskisarja ettepaneku peale naerda. Kolme lapse emade hulgas on põhiliselt immigrandid ja eelkõige moslemid.

„Nad selgelt ei mõelnud seda läbi,” ütleb Valkonen ja naeratab.

Tegelikult ei naerata Soome Konjunktuuriinstituudis (Etla) töötav Valkonen mitte ainult Rostilale ja Keskisarjale, vaid laiemalt poliitikute rumaluse peale. Ettepanekute toimivuse kohta teaduslikud tõendid puuduvad ja seetõttu ei paku need teadlastele üldse huvi.

Rotkirchi raporti alatoon on samuti poliitiline. See on koostatud valitsuse komisjonis. Valitsus tahab Soome rohkem lapsi.

Valkoneni jaoks näitab selliste aruannete tellimine sündimuse suurendamisega seotud poliitilist meeleheidet.

Ta ei laida aruannet maha. Hea on oma teadmisi värskendada. Kuid nüüd peame leppima faktidega. Elav diskussioon sündimuse suurendamisest ja rahvastiku vananemiseks valmistumisest, sõnab ta.

„Tegelikult oleks pidanud ettevalmistusi tegema juba 20 aastat tagasi,” märgib ta.

Tarmo Valkonen sündis Soomes koos 81 000 teise lapsega. Aasta oli siis 1958 ja sündimus oli sõdade järel suurtest vanuserühmadest langenud juba paarikümne tuhande võrra.

Langus pöördus tagasi 1970. aastate alguses. Sündimus stabiliseerus umbes 60 000 lapse juurde. Summaarse sündimuse määrana tähendab see umbes 1,8 last naise kohta.

Uus langus algas aastal 2010. Eelmisel, 203. aastal sündis üle 15 000 lapse vähem kui 13 aastat tagasi. 1,26 last naise kohta. See on Soome registreeritud ajaloo madalaim näitaja.

Sündimuse tõstmiseks pole leitud vahendeid. Mitte mingeid nippe. Kõike on proovitud, nii Soomes kui ka mujal maailmas. Valkonen on koos professor Jukka Lassilaga juba 2021. aastal koostatud raportis esitanud külmad arvud.

Tõenäosus, et sündimus naaseb 2010. aasta tasemele, on kümmekond protsenti. Ja isegi sellest ei piisaks. Ka siis sündis liiga vähe lapsi.

Valkonen märgib, et Rotkirchi raport ise ütleb, et kavandatavad meetmed võivad „võib-olla alandada esmasünnitajate vanust”. Isegi enam kui sajaleheküljeline raport ei paku sündimuse oluliseks tõusuks teaduspõhist infot.

Et sündimus pöörduks kasvule, peaks toimuma suur globaalne elustiili, väärtushinnangute ja eelistuste muutus, mõtiskleb Valkonen.

„Üks selline asi võiks olla kehvema partneri aktsepteerimine,” arvab ta. Uuringutes on lastesaamise edasilükkamise üheks peamiseks põhjuseks sobiva partneri puudumine.

Valkoneni kõnes on pisut huumorit. Tegelikult tema jaoks „pole vahet, kui palju lapsi Soomes sünnib”.

Või tegelikult on vahe, täpsustab ta. Sündimuse langus muudab jõuga maailma.

Samuti muutub heaoluriik maksumaksjate jaoks vähem heldeks ja kallimaks. Kuid ettevalmistusega on probleemid selgelt väiksemad. Madal sündimus ei too kaota tingimata heaoluühiskonda.

Järgmiseks tahab ta öelda, miks.

Valkonen kallutab end toolil veidi ettepoole. Silmad löövad särama. Teadlane on jõudmas oma lemmikteema juurde. See, mille kohta ta on märkmeid ja statistikat teinud üle 30 aasta.

Algab jutt sellest, milliste vahenditega kohandatakse riigieelarvet langeva sündimusega.

Ülikooli tudengid tuleks kiiremini tööellu tuua. Tuleks tõsta pensioniiga ja suurendada sisserännet. Lisaks tuleks reformida pensionisüsteemi Kanada mudeli suunas.

Kanadas on elatise suhte nõrgenemisel pensionisüsteem automaatselt kohustatud reegleid muutma. Muidu pensionimakse tõuseb ja pensione kärbitakse. Süsteem võib võtta ka suurema investeerimisriski kui Soome pensionifirmad ja saada seeläbi keskmiselt kõrgemat tootlust.

Automaatsed reeglid ja vabam investeerimine hoiaksid Valkoneni sõnul ära nii pensionikulude kasvu kui ka kergendaksid tulevaste põlvkondade maksukoormust.

Valtoneni sõnumit toetab ka Soome statistikaameti viimane rahvastikuprognoos. Soome rahvaarv kasvab immigratsiooni tulemusena isegi 2070. aastatel. Tööealiste inimeste osakaal kasvab kuni 2050. aastateni.

Madal sündimus ei ole Soome saatus.

Valkonen tunnistab, et töökarjääri pikendamine või pensioni kärpimine ei kuulu kõige populaarsemate valikute hulka.

Majandusteadlane muutub filosofeerivaks. Algab jutt inimeste enesemääramisõigusest. „Kui üliõpilane soovib leppida kehvema sissetuleku ja kõrgemate pensionimaksetega, siis on see tema valik,” sõnab ta. „Kuid süsteem ei tohiks seda soodustada.”

Valkoneni sõnumi järele on nõudlust. Selge enamus leiab, et sündimuse langus ohustab pensionisüsteemi. See info pärineb omavalitsuse arendamise sihtasutuse hiljutisest küsitlusest.

Valkonen on aastakümneid püüdnud poliitikuid ettevalmistusele ärgitada. Need noored, keda nüüd Rotkirchi aruandes porgandiga lapsi sünnitama julgustatakse, ei olnud veel sündinud, kui ta esimest korda uuringus märkmeid oma vihikusse kirjutas.

Mis peaks juhtuma, et mõistaksime, kuidas lõpetada tühi arutelu naiste sündimuse üle?

Valkonen mõtleb oma vastuse üle. „Läbi kriisi. See, kui sündimus langeb järsku oluliselt kokku.”

Ta võrdleb olukorda kliimamuutusega. Ka see hakkas meid huvitama alles siis, kui katastroof tabas meie enda koduõue. „Aeglaselt edeneva kliimamuutuse vastu ei tunta piisavalt huvi. Vähemalt seni, kuni Soome elatustase püsib.”

Nüüd näete ärkamise „väikseid signaale”. Selliseid võib leida näiteks valitsusprogrammist, mille eesmärk on pensionisüsteemi stabiliseerida.

Läbirääkimistel osaleb ka Valkonen. Ta on osa suurest teadlaste rühmast, kes uurivad demograafiliste muutuste põhjuseid ja tagajärgi projektis nimega Lifecon. Üks uurimisteema on tulevane pensionireform. Samuti tegeleb ta valitsuse tellitud rahvastiku vananemist käsitleva süsteemikaardi aruandega.

See, mis Valtoneni sõnul oleks pidanud juhtuma 20 aastat tagasi, saab lõpuks teoks. Aga samas on näha valitsuse sees ka taandarengut.

Uudis ilmus novembris 2023. Petteri Orpo valitsus teatas, et ei aktsepteeri Strateegilise Teadusnõukogu (STN) esitatud programmiteemat. Uurimisprogramm oleks käsitlenud immigratsiooni.

See oli esimene kord ajaloos, kui poliitikud sekkusid strateegilise nõukogu programmivalikusse. Soome Akadeemia juures tegutsev STN rahastab ühiskondlikult olulist ja mõjukat teadustööd.

„Saime liiga positiivseid uuringutulemusi immigratsiooni mõjude kohta. Põlissoomlastele see ei kõlvanud,“ ütleb Valkonen ja viitab Etla eelmisele kiirraportile immigratsiooni kohta.

Valkonen ei toeta praeguse valitsuse immigratsiooni piiravat poliitikat. Veel vähem toetab ta rahvastikuvahetuse teooriat, millest on rääkinud isegi Soome ministrid.

Rahvastikuvahetuse teooria on vandenõuteooria, mille kohaselt jäetakse lääneriikide valge elanikkond teadlikult vähemusse ja asendatakse aeglaselt.

„See on vastik ja tegelikult ei ole millegagi põhjendatud,” ütleb Valkonen.

Ta tuletab meelde, et madal sündimus avaldub majanduses aeglaselt. Esiteks on mõju positiivne, kui vähenevad kulutused alusharidusele ja koolitusele. Sünnib teadlase paljuräägitud otsimise aeg, mil tuleks valmistuda tulevikuks.

„Soomes suureneb sisseränne igal juhul. Selle ärahoidmiseks ei piisa põlissoomlaste vastuseisust,” sõnab ta.

Hallid pilved täidavad oktoobritaeva. Valkonen läheb lõunat sööma endise majandusülikooli peahoonesse. Vaid mõnesaja meetri kaugusel on Arkadianmäki ja sealne parlamendihoone.

Mere ääres on Hietaniemi kalmistu. Seal on palju kuulsusi saadetud oma viimsele teekonnale. Sealhulgas president Juho Kusti Paasikivi, kelle kuulus aforism on paljudel siiani meeles: Faktide tunnistamine on kogu tarkuse algus.

Teadlase hinnangul tarkust praegu Arkadianmäkil ei ole. Valkoneni sõnul on poliitika nii lühinägelik, et olukorrale ärkamine ei tundu realistlik.

„Aruannete tellimisega saate alibi selle eest, et nüüd on asja märgatud ja sellele reageeritud,” sõnab ta.

Jutt sündimuse kasvust enam ei aita, ütleb ta. Faktid on juba selged. Tõenäosus, et sündimus maagiliselt ja piisavalt tõuseb, on kaduvväike. Nüüd oleks lõpuks aeg selle alusel tegutseda.