Sõjaväepolitsei tulistas Kirkkonummis surnuks Elena ja Koeni lemmikloomana peetava koera, kui Koen sellega Upinniemi väeosa lähedal jalutas. Šokeeritud paar imestab, mida politsei antud olukorras tegi.
Belgiast pärit Koen sörkis tänase neljapäeva varaõhtul koos pere saksa lambakoera Pixiega oma kodukandis Upinniemi metsas, kui sündmused võtsid traagilise pöörde, vahendab MTV.
Koen oli kella 18 paiku naasmas oma auto juurde ja suundus oma tütrele ratsutamistundi järele, kui ilmus välja üks mees.
Mees osutus sõjaväepolitseinikuks. Koeni sõnul oli ta märganud metsas liikumist ja läinud asja kontrollima. Teine politseinik seises Koeni auto juures ja lennutas drooni.
Koen ütles, et Pixie oli vabalt, kuna ta oli temaga ujumas käinud ja teisi inimesi selles piirkonnas ei olnud.
Olime keset metsa ja ma pole seal kunagi kedagi näinud. Sellepärast arvasin, et see on ohutu. Oleksin koera kohe rihma otsa pannud, sest lähenesime teele ja minu autole, rääkis Koen MTV uudistele.
Koeni sõnul ehmatas Pixie aga ootamatult tulnud meest, kes talle vastu jooksis ja tal varrukast kinni haaras. Koeni sõnul vabastas Piexie seejärel haardest ja hakkas mehe peale haukuma.
Ma polnud seda meest alguses isegi märganud, sest ta oli riietatud metsavärvi sõjaväevormi ja väljas oli pime. Sain aru, et midagi on valesti, kui koer minu eest ära jooksis, ütleb Koen.
Koen ütleb, et sel hetkel kutsus ta oma koera, et see kinni püüda, kuid oli juba hilja: sõjaväepolitsei oli olukorra lahendanud Pixiele suhu tulistamisega. Koer suri lasu tagajärjel kohe.
Koeni sõnul vabandas tulistaja pärast lasku ja kutsus politsei.
Politsei saabus umbes 45 minutit hiljem.
Koeni sõnul ei küsinud politsei temalt üldse midagi, vaid suunas oma küsimused ainult sõjaväepolitseile.
Ainuke asi, mida üks politseinik mulle ütles, oli see, et see oli minu süü, sest mu koer oli lahti. Seega nägi ta seda olukorra ainsa probleemina.
Elena ütleb, et pärast kartis ta ka oma mehe pärast.
Tulistamine toimus otse mu abikaasa silme all. Ta oli tulistamise kohast mõne meetri kaugusel. Ka mu abikaasa võis haiget saada. Päris hirmus, sõnab naine.
Kuid Koen ja Elena ütlevad, et nad mõistavad, et sõjaväepolitsei tegi erakorralise otsuse, kuid nende sõnul oleks võinud ka teisiti toimida.
Nii et sõjaväepolitsei esimene reaktsioon oli relv välja tõmmata ja koerale otse suhu tulistada. Miks relv? Sõjaväepolitseil oli vööl kõik muu, näiteks sprei, mida ta oleks võinud kasutada, räägib Elena nuttes.
Ja miks see üks politseinik end kunstlikult ohtu seadis, kui ta teadis, et mul on suur koer kaasas ja et ma nagunii juba tagasi auto poole kõnnin. Ta oleks võinud paar minutit oodata ja mulle koos drooni kasutanud teise politseinikuga auto juurde vastu tulla, ütleb Koen.
Elena ja Koen ütlevad, et nad on ka politsei käitumisest šokeeritud.
Eelkõige ajab neid segadusse asjaolu, et politsei koostatud kuriteoteates lahenes olukord nii, et kahtlusalune oli tapetud koera omanik, mitte koera tulistaja. Koeni sõnul oli politsei neile öelnud, et nad ei pea asja kohta kuriteoteadet tegema.
Nii et nad süüdistasid meid, et koer ei olnud rihma otsas. Kas see õigustas meie koera tulistamist? küsib Koen.
See olukord jättis mulle tunde, et kõik pole õige, lisab ta.
Elena ja Koen on suhelnud kohaliku loomakaitseorganisatsiooniga, kellega koos asja edasi menetletakse. Lisaks kavatsetakse koer viia toiduametisse kontrolli. Elena ja Koen esitavad asja kohta ka oma kuriteoteate.
Soome rannikubrigaad olukorda ei kommenteeri. Nende info kohaselt lasub pooleli jäänud uurimisest teavitamise kohustus politseil.
Lääne-Uusimaa politsei ütleb oma teates, et uurib asja kui looma hooletusse jätmist ja avaliku korra rikkumist.
Politsei teatel oli koer olnud ilma loata väeosa territooriumil. Koeni sõnul ei olnud nad aga väeosa territooriumil, vaid metsas ja väeosa territooriumi lähedal metsarajal. Koeni sõnul oli auto ka selgelt väljaspool väeosa territooriumi.
Sõjaväepolitsei juhtumis viga ei saanud.
Soome kennelliidu juhis koera vabana hoidmise kohta:
- Vaatamata koerte kinni hoidmise aja lõppemisele ei tohi koeral lasta liikuda vabalt ilma maaomaniku ja jahipidamise õiguse valdaja loata.
- Pidage meeles, et vabalt liikudes peab koer olema alati omaniku või loomapidaja järelevalve all.
- Asulates on aastaringselt koera vabalt liikumine lubatud ainult koerteparkides, koerte koolitusaladel ja kinnistel õuealadel.
- Looduskaitsealadel tuleb koera alati rihma otsas hoida.
- Teisipäeval, 20. augustil lõpeb kogu riigis jahiseaduse kohane koerte kinni hoidmise periood. Kinni hoidmise periood kestab igal aastal märtsi algusest 19. augustini. Sel ajal tuleb koeri hoida rihma otsas.
Allikas: Kennelliit.