Soome võimud on teinud simulatsiooni, kuidas võiks alata relvastatud rünnak Soome vastu.

Julgeolekuasutused modelleerisid juba 2014. aastal, kuidas Soomet saaks rünnata ulatuslike mõjutusmeetmetega, näiteks sõjalise operatsiooniga. Mudeldamine tehti vahetult pärast seda, kui Venemaa okupeeris Krimmi, vahendab Iltalehti.

Asjast rääkis eile esmaspäeval 21. oktoobril väljaandele Iltalehti Soome siseministeeriumi politseiosakonna juhataja Tomi Vuori.

Siis sai üsna selgeks, et riiklikku jõudu saab kasutada ka ilma traditsioonilise sõjalise rünnakuta. „Väikeste roheliste mehikeste” tüüpi asja, mis juhtus Krimmis, peeti võimalikuks. Soome on Venemaa naaberriik. Muidugi mõeldi, kas see võib ka siin juhtuda, ütleb Vuori.

Soome julgeolekuvõimud mõistsid, et Soome imbunud ründaja elukutselised sõdurid võivad olla esimesed, kelle politsei peatab.

Aastal 2018. aastal osteti politseile 15 soomustatud Mercedest. Põhjuseks olid politsei muidu ohtlikud operatsioonid, aga ka terrorirünnakud Euroopas ja sündmused Krimmis.

Politseile, kaitseväele ega piirivalvele pole pärast 2014. aastat miski üllatus. Omajagu kriitikat said ka politsei soomusautod. Neid pole soetatud ainult terrorirünnakute tõttu. Meid teavitati võimalusest, et politsei võib esimese patrullina silmitsi seista sõjalise jõuga, rõhutab Vuori.

Relvaoperatsioon võib alata olukorras, kus Soome imbunud eriüksus või välisriigi värvatud kuritegelik rühmitus ründab sihtmärki.

Politsei saab paluda kaitseväe ametialast abi, kuid esimesena jõuaks kohale politsei.

„Mugavam on ründerelvi kasutavale ründajale vastu astuda, kui sul on sündmuskohale minnes soomuskaitse,” ütleb Vuori.

Vuori rõhutab, et politsei, Soome kaitsevägi ja piirivalve hindavad ja modelleerivad pidevalt koos ohte. Õppused on samuti pidevad.

Eelkõige seetõttu, et vastase mänguraamat ei järgi loogikat, et nad suunaksid oma sõjalised löögid ühte ja kriminaalsed löögid teise kohta. Oleme Ukrainas toimunut üsna hoolikalt analüüsinud. Oleme modelleerinud näiteks Maidani väljaku sündmusi, räägib Vuori.

Aasta 2014 veebruaris tapsid snaiprid Kiievis Maidani väljakul üle 50 meeleavaldaja.

Soomes on modelleeritud, kas riigis võib tekkida olukord, kus mõni osapool ründaks rahumeelseid meeleavaldajaid ja üritaks sellega ühiskonda halvata või saaks vabanduse omaenda relvastatud tegevusele.

Analüüsisime hoolikalt, kes on Maidani väljaku sündmused põhjustanud ja mis oli nende dünaamika, sõnab ta.

„Kui sündmused paari aasta eest jätkusid Venemaa täiemahulise rünnakuna, siis oleme hinnanud neid tervikuna,” räägib Vuori.

Kas siis võib öelda, et Soome on modelleerinud, kuidas võib alata relvastatud rünnak riigi vastu?

Tuleb meeles pidada, et see on kaitseväe kohustus, kuid mida rohkem on vahendid ebastandardsed, st muud kui otseselt sõjalised, seda suurem on vastutus sisejulgeoleku poolel, politseil ja piirivalvel. Julgeolekuasutuste ülesanne on valmistuda võimalikeks ebameeldivateks arenguteks. Nii on siin tehtud, märgib Vuori.

Politsei võiks olla esimene, kes väikeste roheliste mehikeste või muude jõukudega silmitsi seisab.

Vuori ei välista organiseeritud kuritegevuse kasutamist riikliku mõjutusvahendina. Hiljutisi näiteid sellisest arengust võib leida Euroopast.

Riigi ründaja võib kasutada ka kurjategijaid, keda ta värbab sabotaažiks ja rünnakuteks.

Juba seoses Krimmi annekteerimisega tegi esimesed teetõkked mootorratturite organisatsioon nimega Ööhundid. Krimmi sündmuste põhjal tundub võimalik, et riiklik tegutseja kasutab mitteriiklikke tegutsejaid oma eesmärkide saavutamiseks, ütleb Vuori.

Vuori sõnul on julgeolekuasutused valmis sekkuma sündmustesse, mis saavad alguse vaenulikus omandis olevast kinnistust.

Seetõttu on välismaist kinnisvara omamist Soomes laialdaselt uuritud, eriti kriitiliste objektide läheduses, sõnab ta.

Vuori oli seotud erinevate võimude poolt Airiston helmi kinnistutel korraldatud reidiga.

See oli suur operatsioon ja seotud võitlusega kahtlustatava finantskuriteo vastu. Olin tollal Helsingi politseiülem ja palusime operatsioonile laialdast abi, meenutab ta palju tähelepanu pälvinud operatsiooni Turu saarestikus.

Iltalehti intervjueeris Vuorit siseministeeriumi korraldatud üritusel, kus võimud rääkisid erinevateks ohtudeks valmistumisest.

Siseminister Lulu Ranne rääkis, miks peaks Venemaa ohust senisest avalikumalt rääkima. Jah, maailma olukord nõuab, et kui see jõehobu seal elutoas on, öeldakse see ka välja, sõnas ta.

Ranne hinnangul on Venemaa eesmärk lõhkuda Ukrainat toetavate ja relvastavate EL-i ja NATO riikide liit.