Viiekümneaastase naise arvates jäi tema välja üüritud korter üürniku poolt kehva seisukorda.
Pärast lõplikku ülevaatust ja väljakolimist keeldus üürileandja endisele üürnikule 1700-eurost tagatisraha tagastamast, vahendab Iltalehti.
Üürileandja sõnul oli korter nii kohutavas seisus, et isegi üüri tagatisrahast ei piisanud sellele tekitatud kahju katmiseks.
Üürnik sellega ei nõustunud ja andis asja Ida-Uusimaa kohtusse.
Mees kolis 2023. aasta veebruari lõpus välja viiekümneaastasele naisele kuulunud üürikorterist, kus ta elas alla kahe aasta. Tegemist oli 1970. aastatel ehitatud renoveerimata majaga, mis oli peaaegu täielikult esialgses seisukorras. Ainult köök oli renoveeritud 2005 aastal.
Üürileandja hinnangul oli korteril tavapärasest kulumisest suuremaid kahjustusi. Muuhulgas oli lahti külmiku käepide, vannitoa lävepaku sees oli pragu, puitlaastplaadist riidekapi uks rippus hingedest lahti, duši seinakonsool oli katki ja prügikasti siini oli painutatud.
Korterisse kolis päev pärast lõppülevaatust uus üürnik, kes leidis, et koristamine on ebapiisav. Üürileandja tellis kohale puhastusfirma, mille arve oma endisele üürnikule toimetas. Mees seda ei maksnud.
Üürileandja sõnul tekkis tal kõigi kulude eest enam kui 1900 euro suurune arve, mille katmiseks ei piisanud isegi üüri tagatisrahast.
Üürniku sõnul püüdis üürileandja tema rahaga välja vahetada oma kasutusea lõppu jõudnud mööbli ja katta koristuskulud. Mees oli teatanud näiteks riidekapi purunemisest, kuid midagi ette ei võetud.
Üürniku sõnul oli üürileandja ostnud korterisse kasutatud mööbli, mis ei pidanud tavakasutusele vastu. Kasutatud dušikabiin oli halvasti paigaldatud ja vaatamata teadetele jäi remontimata. Tema hinnangul oli üürileandja katkise külmiku käepideme ise valesti paigaldanud.
Üürnik vaidles üürileandja nõudmistele vastu ka summade osas. Tema sõnul ületas dušikabiini ja garderoobi uuendamiseks kuluv 1400 eurot uute ostuhinna. Pesuruumi lõhkise lävepaku eest nõuti vähemalt 300 eurot.
Kohus pidas üürniku seletust piisavalt detailseks. Ta oli rääkinud ka temale ebasoodsatest asjadest, näiteks sellest, et lõpliku koristuse käigus jäi pliidi tagune puhastamata.
Üürileandja seevastu ei osanud öelda, kui vana on kasutatud mööbel. Ta ei osanud isegi hinnata riidekapi hinnaklassi. Üürileandja sõnul oli korteris sees õhk niiske, mis võis suurendada kahju tekkimise tõenäosust.
Lisaks arvati osa tekitatud kahjust korteri remondisumma sisse ja üürileandja ei väitnud, et see oli talle reaalset kahju tekitanud.
Korteris oli märgatavalt sisse sööbinud mustust ja kohus ei uskunud, et see oli suhteliselt lühikese üürisuhte jooksul tekkinud. Lõppkoristuse ülevaatus on üürileandja, mitte uue üürniku kohustus.
Naine oli kohustatud endisele üürnikule tagastama 1700-eurose üüri tagatisraha koos intressidega, samuti hüvitama riigile tema kohtukulud 4000 eurot.
Üürileandja kaebas otsuse edasi Helsingi ringkonnakohtusse, kes edasiseks menetlemiseks luba ei andnud. Ida-Uusimaa kohtu otsus jääb seega jõusse.
