„Tundub nagu 30 aastaga poleks midagi juhtunud.” Nii kirjutab Briti väljaanne Guardian, mille lehekülgedel on toodud Soome hoiatavaks näiteks.

Guardian avaldas artikli, milles käsitleti metsade, soode ja pinnase võimet heitmeid siduda. Väljaande hinnangul tekitab Soomes nähtud muutus muret ka väljaspool Soomet.

Briti väljaanne väidab, et Soome metsad sidusid aastakümneid rohkem süsinikku kui nad atmosfääri paiskasid. Siis toimus muutus.

Ajalehe andmetel vähenes metsade süsiniku sidumine aastatel 2009–2022 umbes 90 protsenti. Samal ajal suurenesid heitkogused pinnasest ja soodest.

Aastatel 2021–2022 oli heitmete allikaks maakasutussektor.

Briti väljaanne kirjeldab muutuste mõju Soome kliimaeesmärkidele kui „dramaatilist”.

Kuigi kõigis teistes sektorites vähenesid heitkogused 43 protsenti, on selle (Soome) koguheide ligikaudu samal tasemel kui 1990ndate alguses, kirjutab väljaanne.

Muutuste põhjused pole veel täielikult teada. Teadlaste sõnul on võrrand keeruline.

Guardian juhib tähelepanu, et Soomes põletatakse turvast ja raiutakse metsi ärilistel eesmärkidel kiirenevas tempos.

Väljaande hinnangul näib oma rolli mängivat ka kliimamuutus. Õhutemperatuuri tõus põhjustab soodes rohkem süsihappegaasi eraldumist. Kuumus ja põud mõjutavad omakorda puid, mis on hakanud järjest enam surema.

Guardiani andmetel on suurem osa Soome metsadest istutatud pärast Teise maailmasõja lõppu. Kui puud hakkavad jõudma „küpsesse vanusesse”, jõuavad nad punkti, kus nad ei suuda enam süsinikku siduda.

Lisaks põuale panevad Euroopa looduse proovile metsatulekahjud, metsa hävitavate kooreüraskite lained ja puude suremus, loetleb Guardian.

Väljaanne juhib tähelepanu, et Soome on oma süsinikuneutraalsuse eesmärgid suuresti sidunud looduslike süsiniku sidujatega.

Guardiani väitel on avastatud muutusel „tohutud tagajärjed” ka rahvusvaheliselt, sest vähemalt 118 riiki toetuvad kliimaeesmärkide saavutamiseks süsiniku sidumisele.

Põhjused (Soome olukorra muutumise taga) pole veel lõplikult välja selgitatud, kuid tõenäoliselt on tegemist metsakaoga, mis on põhjustatud mittesäästvast metsamajandamisest ja põuast ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest, leiab teadur Johan Rockström Potsdami kliimamõjude uurimise instituudist.

Sarnaseid arenguid näeme Kanadas – eelkõige seoses haiguspuhanguga – aga ka Rootsis, sõnab ta.

Need on parasvöötme põhjaosa riigid, mis on muutnud oma süsiniku sidujad oma kliimapoliitika väga keskseks osaks.

Soome otsustas ekspeaminister Sanna Marini valitsusajal, et Soome eesmärk on olla 2035. aastaks süsinikuneutraalne. Praegune peaminister Petteri Orpo on öelnud, et eesmärki ei saa enam tagasi võtta.