Soome väljaanne Yle käis Lõuna-Koreas, kus sündimus on langenud palju madalamale kui Soomes. Seal ei sünnita naised enam isegi suure raha eest.
Lõuna-Koreas katsetavad ettevõtted, et näha, kas suur raha võib laste sünnile tõuke anda. Ehitusfirma Booyoung pakub oma töötajatele iga lapse kohta ligikaudu 67 000 euro suurust preemiat.
Summa tundub suur, kuid probleem on samuti suur.
Lõuna-korealased ei taha enam lapsi. Lapsi sünnib vähem kui mujal maailmas ja trend on endiselt ainult langev.
Preemia on palju heldem kui see, mille tõi oma ettepanekus Soome sündimuse tõstmiseks välja rahvastikuliidu teadusjuht Anna Rotkirch.
Julgeid algatusi on vaja, sest Lõuna-Korea sündimus on endiselt palju madalam kui Soome oma.
Käesoleval 2024. aastal on sündimus Lõuna-Koreas langenud rekordmadalale. Teadlased ennustavad, et nn summaarne sündimuskordaja langeb 2024. aastal 0,68-ni. See tähendab, et naistel sünnib elu jooksul keskmiselt vaid 0,68 last.
Nii väikese laste arvu juures on järgmise põlvkonna suurus vaid kolmandik eelmisest. Soomes sünnib peaaegu kaks korda rohkem lapsi ehk keskmiselt 1,26 iga naise kohta.
Lõuna-Koreas on sündimuse langus rahvusvaheliste standarditega võrreldes olnud dramaatiline. Samal ajal on riik kiiresti linnastunud, haridustase ja elatustase on järsult tõusnud.
Need muutused on omavahel seotud.
Lapsed ei kujuta endast maal enam tööjõudu ja linnades on nad muutunud vanematele kuluks. Mida rohkem lapsi, seda rohkem maksab eluase ja haridus.
Yle uuris Souli noortelt naistelt, miks nad järjest vähem lapsi saavad. Paljudes vastustes kordus rahapuudus.
Souli noorte täiskasvanute õppimiskohaks on budistlik Dongguki eraülikool keset linna. Seal saavad õpilased konkurentsitihedaks tööeluks hea ettevalmistuse.
Noorima põlvkonna tööealiste inimeste (25–34-aastased) seas on Lõuna-Korea haridustase maailma kõrgeim: enam kui kahel kolmandikul on ülikoolikraad.
Kõrge haridustase ei too aga OECD hinnangul lõunakorealastele nii suurt palgatõusu kui OECD riikides keskmiselt. Ja töökohad pole nii püsivad kui varem.
Seetõttu võiks eeldada, et inimesed planeerivad peret. Ülikoolilinnakus pole aga näha ühtegi lapsevankrit.
Kui ülikoolilinnakus kevadel Buddha sünnipäevaks valmistuti, riputasid tudengid oma soovid ülikooli keskväljaku ümber paberlaternatele.
Õpilaste soovid taandusid rahale ja õnnele ning kummagi jaoks pole neil lapsi vaja.
Õpilased samas märgivad, et lastetuse puhul pole küsimus ainult rahapuuduses.
Lõuna-Korea on konservatiivne riik, kus heaoluühiskonna hüved ei ole Soome tasemel. Eriti raske on töö- ja pereelu ühitamine naistele.
Kuigi seadus tagab lapsehoolduspuhkuse, siis tegelikkuses seda taunitakse või soovitatakse sellest loobuda, ütleb Yle küsitletud tudeng Lee Yea-in.
Töötajatelt nõutakse sageli täielikku tööle pühendumist, mis tähendab ka pikki tööpäevi. Laste jaoks poleks aega.
Lee ütleb, et ta ei plaani lapsi saada.
Mitte rahalistel või sotsiaalsetel põhjustel, vaid sellepärast, et ma naudin oma tööd ja seda, mida ma teen. Lapsesaamine võtaks aja ära töölt ja muudelt asjadelt, mida pean oluliseks, ütleb Lee.
Lee hinnangul on riigi kurtmised madala sündimuse üle mõttetud sedavõrd, et riik saab reguleerida vaid enda poolt pakutavaid toetusi.
Lee sõnul peitub probleem mujal: tema sõnul inimesed lihtsalt ei taha enam lapsi. Abielusid jääb aina vähemaks ja need sõlmitakse üha vanemas eas – ja mitte enam laste pärast.
Riigi manitsused lapsi saada ei häiri enam Korea naisi.
Uurimiskeskus Pew Research Center on kaardistanud radikaalse suhtumise muutuse korealaste seas. Rohkem kui pooled üle 55-aastastest naistest usuvad, et laste sünnitamine on naiste kohustus ühiskonna ees. Nii arvab aga vaid kaheksa protsenti alla 35-aastastest naistest.
Madal sündimus on olnud Lõuna-Korea võimudele šokk. Kangnami ülikooli teadlane Park Yeong-ran ütleb Yle-le, et sündimus on prognoositust palju madalam.
Kõik on šokis ja me ei tea, mida teha, tunnistab Park.
Mure rahvastiku kahanemise pärast pole aga uus nähtus. Parki sõnul on valitsus seda teemat tõstatanud 25 aastat.
20 aastat tagasi loodi eriseadus, mille eesmärk oli tõsta sündimust ja teisalt valmistuda madala sündimuse ehk vananeva ühiskonna tagajärgedeks.
Esiteks täiustati väikelaste päevahoidu, sest üha vähem naisi jäid kodusteks. Hiljem on tööelu mitmel moel reformitud.
Miski pole töötanud, ütleb Park.
Seetõttu antakse Parki sõnul tänapäeval sünnitajatele kas raha või muid väärtuslikke hüvesid, näiteks tasuta haiglakülastusi.
Kuna rahvastiku kahanemine on piirkonniti erinev, pakuvad mõned linnad sünnitajatele omapoolseid lisahüvesid.
Nad saavad sünnitajatele anda tasuta eluaseme või raha, ütleb Park.
Souli lähedal asuvas Seongnami linnas on ametivõimud korraldanud isegi riigi raha eest tutvumisürituse, et kiirendada vallaliste paaritumist ja laste saamist.
Park on ise naiste väljakutseid omal nahal tundnud.
Mul on kolm last ja 30 aastat olen pidevalt mõelnud töölt lahkumisele, sest laste kasvatamine ja karjääri tegemine on korraga nii raske, räägib Park.
Majandusteadlane vaatab madalat sündimust tulude ja kulude seisukohalt.
Inimesed võrdlevad laste saamisest saadavat kasu kuludega, mis tekivad, ütleb Souli riikliku ülikooli majandusprofessor Hong Sok-chul intervjuus Yle-le.
Hongi sõnul peab üha rohkem inimesi kulusid suuremaks kui tulu ning kõige olulisem kulu on saamata jäänud raha: lastega kannatab karjääri areng ja sissetulekud vähenevad.
Majanduses räägime alternatiivkuludest. Kuna aeg on piiratud, tähendab laste saamine järeleandmisi oma erialaste oskuste ja konkurentsivõime arendamisel. Positsioon tööturul väheneb võrreldes lastetutega.
Ent selline omakasu tagaajamine viib ühiskonna jätkusuutmatu olukorrani.
Rahvaarv kahaneb väga kiiresti. Samas kasvab eakate suhteline osakaal väga kiiresti, hoiatab Hong.
Madal sündimus Aasia idaosas pole probleem ainult Lõuna-Koreas. Ka Jaapanis on summaarne sündimuskordaja langenud alla ühe.
Korea raudse eesriide taga Põhja-Koreas puhkes diktaator Kim Jong-un eelmisel, 2023. aastal nutma, kui rääkis madalast sündimusest.
Hiinas muutus riigi tavaks kauaaegne ühe lapse poliitika ning sündimus on jäänud madalaks.
Lõuna-Koreas on rahvastiku areng nii suur murekoht, et isegi väike positiivne areng on uudis.
Juulis sündis lapsi selgelt rohkem kui aasta varem. Põhjuseks peetakse seda, et aasta varem hakkas koroonapandeemia taanduma ja siis sõlmiti tavapärasest rohkem abielusid.
