Kuus last Soomest said Venemaa valitsuse kingitusena koha tuntud Arteki lastelaagris, mis korraldati juulis-augustis.

Lastelaagrikeskus Artek korraldas 2. augustil 2024  Vene okupeeritud Krimmis suure peo – see oli rahvusvahelise lastelaagri viimane päev. Suve jooksul veetis keskuse andmetel seal aega enam kui tuhat last 67 riigist. Osalejate seas oli lapsi näiteks USA-st, Suurbritanniast, Kanadast, Prantsusmaalt ja Rootsist – aga ka Soomest.

Lõputseremoonia videoülekanne tutvustas osalevaid riike ja mainiti ka Soomet, vahendab Yle.

Nõukogude Liidu ajal oli Arteki lastelaager pioneeriliikumise visiitkaart. Ka tänavune pidu taaselustas nõukogude aega: kuigi laval punaseid mütse ja kaelarätte ei olnud, kõlasid Venemaa hümn, propagandaloosungid ning olid kohal Vene sõdurid, keda esitleti kangelastena ja isamaa kaitsjatena.

Pidev droonirünnakute oht poolsaarel ja Venemaa arvukad sõjakuriteod jäid kulisside taha. Soome välisministeeriumi hinnangul on olukord Krimmis ohtlik ja sinna reisimist tuleks vältida.

Mitmest osast koosnev Arteki lastelaagri keskus Krimmis Gurzufi külas on saanud Venemaa propagandas oluliseks „Krimmi tagasituleku” sümboliks.

Tänavuse, 2024. aasta juunis lisas EL keskuse oma sanktsioonide nimekirja ning see on olnud USA ja Ühendkuningriigi sanktsioonide all üle aasta.

Venemaa võttis Ukraina lastekeskuse ruumid ja nime üle pärast poolsaare ebaseaduslikku annekteerimist.

Ukraina Arteki töötajad kolisid Lääne-Ukrainasse, kus laager jätkab tegevust nime all Artek-Carpathians. Krimmi Artek aga läks Vene riigi omandusse ja laieneb aktiivselt.

Lastekeskus võõrustab regulaarselt kõrgeid Venemaa ametnikke. Seal on käinud ka Venemaa president Vladimir Putin ning Putini lähiringi kuuluvad ettevõtted saavad laagris valitsusele tellimusi.

Enne Venemaa sissetungi Ukrainasse tegelesid Arteki lastetoiduga ettevõtted, millel olid sidemed Wagneri juhi Jevgeni Prigožiniga, kes on tuntud ka kui Putini peakokk. Lastelaagrite ülesehitamisega tegelesid Vene oligarhi Arkadi Rotenbergi ettevõtted. Ta on Boris Rotenbergi vend ja Roman Rotenbergi onu, kes on mõlemad Soome kodanikud.

Artekki pääsevad ainult need lapsed, kellel on erilised saavutused õppetöös, spordis või ühiskondlikus tegevuses.

Venemaa valitsuse teatel on Arteki arendamiseks alates 2014. aastast riigieelarvest eraldatud üle 547 miljoni euro.

Vaatamata sanktsioonidele on keskus teatanud, et on alates 2014. aastast välismaalt vastu võtnud üle 10 000 lapse.

Soome lapsed said laagrikohad tasuta, võites Venemaa valitsuse korraldatud konkursi „Arteki inimesed”. Lapsed pidid kirjutama venekeelse essee ja tegema ettekande Artekist.

Laagrikoha võitis 23 EL-i riigis elavat last, nende seas kuus vene keelt kõnelevat 12–17-aastast Soome noort.

Seda, et Soomest lapsed tegelikult Artekis käisid, on näha tolle laagri Telegrami grupis toimunud aruteludest. Seal räägivad kolm last, et tulid Soomest ja jagavad videoid oma laevareisist.

Lapsed sõitsid okupeeritud Krimmi koos Rootsist tulnud seltskonnaga. Nad puhkasid laagris nimega Lazurnõi. Kokku kuulub Artekki üheksa laagrit.

Soome lapsed esinesid lastelaagri tehtud videotes.

See oli tõesti huvitav, mulle meeldis kõik. Artekis on tõesti hea toit, sõbralikud inimesed, sain palju sõpru. Huvitav oli vestelda erinevate inimestega. Artekis saad erinevatest riikidest häid sõpru, kellega edaspidi suhelda, märkis laps.

Soome oli esindatud ka Venemaa välisministeeriumi ja Putini partei Ühtne Venemaa korraldatud ümarlauas „Laste diplomaatia kool”.

Üritusel arutlesid lapsed näiteks traditsiooniliste väärtuste kaitsmise olulisuse ja BRICS-i riikide arenguväljavaadete üle. BRICS-i riigid näevad end alternatiivina eelkõige rikastele G7 riikidele.

Lapsi kutsuti ka „Venemaa sõprade klubisse” ja kutsuti üles kaitsma riigi väärtusi oma riigis. Klubi on Ühtse Venemaa parteikogukond inimestele, kes ei taha oma sidet „Vene maailmaga” katkestada.

Rohkem kui 4 miljardit inimest elab riikides, kus on „Venemaa sõprade klubi” liikmed – see on tõeline enamus maailmast, mis annab meile õiguse esitada oma nägemus maailma tulevikust, – ütles kohtumisel Andrei Klimov erakonnast Ühtne Venemaa.

Krimmis vastutas välismaa laste vastuvõtmise eest Krimmi ametnikule Anatoli Tarassenkole kuuluv reisibüroo. Krimmi raadiole antud intervjuus nentis ta, et lapsed tulid laagrisse, kuna nende vanemad toetavad Venemaa poliitikat ja väärtusi.

„Kedagi ei toodud siia vägisi. Need lapsed on peredest, mida lääne propaganda ei ole ajupesnud,“ ütles Tarassenko ühes intervjuus.

Yle püüdis Artekki külastanud laste vanemaid kätte saada, kuid nad ei vastanud sotsiaalmeedias intervjuude palvetele.

Soome lapsed on varemgi okupeeritud Krimmis puhkamas käinud. Enne Venemaa täiemahulist agressioonisõda oli 2019. aastal Artekki külastanud vähemalt üks laps Soomest. Ka 2023. aastal teatas Venemaa uudisteagentuur TASS oma loos, et Venemaa hümni laulsid laagrilapsed enam kui 50 riigist, sealhulgas Soomest.

Soome välisministeerium tuletab meelde, et Soome ei tunnista Krimmi poolsaare annekteerimist Venemaa poolt ja mõistab selle hukka kui rahvusvahelise õiguse rikkumise.

Ukraina seaduste järgi ei tohi läbi Venemaa Krimmi siseneda, ütleb majandusvälissuhtluse ekspert Miia Vihola.

Lisaks on Krimmi reisimine Soome kodanikele ohtlik ning Soome saatkond ei saa poolsaarel konsulaarabi pakkuda.

Vältida tuleb igasugust reisimist Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumile. Olukord Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumil ja teistel Venemaa poolt okupeeritud aladel on ohtlik.

Samas on otsus ohtlikesse piirkondadesse reisimise kohta reisijate endi teha.

Reisijad vastutavad alati oma reisiotsuste eest ise. Välisministeeriumi väljaantavad reisiteated on soovituslikud ja annavad teavet reisija enda otsuste tegemise toetamiseks.

Arteki rahvusvahelise koostöö arendamisega tegeleb alates 2022. aastast EL-i sanktsioonide all olev Venemaa riiklik organisatsioon Rossotrudnitšestvo. Sellele vaatamata tegutseb enamik esindusi endiselt enam kui 80 riigis.

Teistest riikidest pärit laste kohalolek Arteki laagrites on eriti vajalik „et luua positiivne kuvand Vene Föderatsioonist ja vene kultuurist välismaal”, seisab lastelaagri kodulehel.

Soomes esindab Rossotrudnitšestvot Venemaa teadus- ja kultuurikeskus, mis asub Helsingi kesklinna lähedal Taka-Töölös ja mida on korduvalt kahtlustatud koostöös Venemaa luureteenistustega.

Venemaa teadus- ja kultuurikeskus kuulutas välja konkursi võimalusega võita Arteki reisipilet oma ametlikus Telegrami kanalis 2024. aasta märtsis ja aprillis.

Yle küsis teadus- ja kultuurikeskuselt kommentaari, kas on mõtet kutsuda lapsi okupeeritud alale, mida regulaarselt pommitatakse. Keskuse esindaja keeldus asja kommenteerimast, põhjendades seda ajakirjaniku varasemate lugude „kallutatud faktitöötluse ja tõlgendamisega”.

Vene teadus- ja kultuurikeskus esindab Soomes Vene riigi poliitikat ja propageerib „vene maailma” ideed.

Keskuse pangakontod on külmutatud, kuid Soome välisministeerium on mitmel korral andnud keskusele juurdepääsu vahenditele arvete tasumiseks.

Vaatamata sanktsioonidele osales keskus 2024. aastal vähemalt üheksa ürituse korraldamises.

Märkimisväärseim oli soome-ugri kultuurifestival Veresk, mille planeeritud aeg langes kokku Ukraina iseseisvuspäeva tähistamisega 24. augustil. Ürituse eelteates mainiti ühe korraldajana Vene teadus- ja kultuurikeskust koos noorteorganisatsiooniga Logrus ry ja kauplusega Encanta Oy.

Hiljem pani Logrus ry festivali paika ja teatas, et turunduskampaania „lõi kogemata vale kuvandi” ning Vene teadus- ja kultuurikeskus ei osalenud festivali korraldamises.

Festival korraldati lõpuks 28. septembril, kuigi mitte algselt planeeritud asukohas kultuurikeskuses Stoa, vaid Vene teadus- ja kultuurikeskuse ruumides.

Yle uuris asjatundjatelt, miks kutsub Venemaa lääne lapsi Krimmi laagrisse.

Jyväskylä ülikooli õppejõud ja hübriidmõjude ekspert Panu Moilanen usub, et laste külaskäigud demokraatlikest riikidest võivad olla kasulikud riigisiseseks suhtlemiseks.

Võõraste laste toomine Arteki laagrisse on Venemaa propagandavõit. Seda võib esitada tõestuseks, et Venemaa ei ole isoleeritud või et kõik kodanikud ei toeta Venemaa isoleerimist, sest vanemad on valmis oma lapsi laagrisse saatma.

Lisaks üritab Venemaa lastelaagri tegevust näidates juhtida tähelepanu kõrvale sellelt, et laager tegutseb okupeeritud territooriumil, toob Moilanen välja.

Strateegilise kommunikatsiooni ekspert Anneli Ahonen on samal seisukohal.

Samamoodi liialdab Venemaa lugudega, kuidas eurooplased immigreeruvad massiliselt Venemaale, et põgeneda „kurja lääne eest”, ütleb ta.

Soome välispoliitika instituudi EL-i idanaabruse ja Venemaa uurimisprogrammi juht Arkady Moshes leiab, et Soome laste reisid Artekki on Venemaa võimude provokatsioon.

Sellised tegevused ei ole julgeolekuohuks arenenud institutsioonidega riikidele, näiteks Soomele, kuid kindlasti on tegu provokatsiooniga.

Samas peab Moshes võimalikuks, et tulevikus saab Artekki sõita veelgi rohkem välismaal elavate venemeelsete vanemate lapsi.

Kui neile eraldi ei selgitata, millega nad tegelevad, ei näe nad selles midagi halba, märgib ta.