Kui Soome ei reageeri, julgustab see Venemaad veelgi jultunumatele rünnakutele, ütleb Soome parlamendi riigikaitse komisjoni liige Jarmo Limnéll.

Uue küberjulgeoleku strateegia kohaselt saab Soome küberjulgeoleku ohtudele vastata vastulöökidega, vahendab MTV.

Küberrünnakud viitavad rünnakutele, mis viiakse läbi interneti teel, näiteks ühiskonna jaoks kriitiliste sihtmärkide vastu nagu tervishoiusüsteemid või pangad.

Kaitseministeeriumi avaldatud strateegia räägib „aktiivsest küberkaitsest”.

MTV uudiste intervjueeritud rahvasaadiku ja parlamendi kaitsekomisjoni liikme Jarmo Limnélli sõnul võimaldab strateegia vasturünnakuid.

Kui kübervasturünnakuid ei tehta, innustab see Venemaad küberrünnakuid veelgi jultunumalt läbi viima, ütleb Limnéll.

Peame mõtlema, kas oleme kogu aeg ringis ainult lööke saamas või peaksime oma võimekust näitama ja minu vastus on, et peaks, jätkab ta.

Limnéll töötas varem Aalto ülikoolis küberturvalisuse professorina.

Oktoobris avalikustatud küberjulgeoleku strateegias prognoositakse, et vaenulik kübertegevus Soome vastu „tõenäoliselt suureneb”.

Soome eelmine küberjulgeoleku strateegia on aastast 2019. Sellest ajast on tegevuskeskkond „oluliselt” muutunud seoses digitaliseerumise kiirenemise ja Venemaa ründesõjaga, seisab dokumendis.

Uus strateegia on koostatud vastavalt peaminister Petteri Orpo valitsusprogrammile. 2019. aasta strateegias mainitakse samuti „aktiivset küberkaitset”.

Uues strateegias leitakse, et näiteks infosüsteemide kaitsmisest ainult infoturbe abil ei piisa. Vaja on uusi vahendeid nagu tõhustatud rahvusvaheline teabevahetus, sanktsioonid ja aktiivne küberkaitse.

Rünnakud ei lõpe, kui ikka ja jälle ainult öeldakse, et nii ei tohi teha, ütleb Limnéll.

Soome reageerib küberohtudele muuhulgas diplomaatia, luure ja sõjalise jõuga, loetletakse strateegias. Mainitakse ka õiguskaitsevahendeid, kuid need ei pruugi olla „kõige tõhusam viis” reageerida teise riigi vaenulikule kübertegevusele.

Lisaks kavatseb Soome koostada küberkaitse elluviimise toetamiseks küberkaitse doktriini, mis täpsustab küberkaitse eesmärke.

Soome ründekübervõimekus vajab arendamist, ütleb välispoliitika instituudi vanemteadur Teemu Tammikko MTV uudistele.

„See on märkimisväärne osa laiaulatuslikust vastumeetmete valikust ja seega hädavajalik Soome küberjulgeoleku jaoks,” ütleb ta telefonis.

Tammikko töötas varem Euroopa välisteenistuses, kus tegeles hübriid- ja küberohtude vastase võitlusega seotud poliitika planeerimisega.

Tammikko jagab küberkaitse kaheks osaks. Toimiv kaitse on nii tugev, et ründaja võib pidada seda ebatõenäoliseks. Seega küberrünnet isegi ei üritata.

Kui aga võimaliku rünnaku sihtmärgiks oleval riigil on oma võime vastumeetmeid rakendada, ei ole selle vastu löögi andmine mõttekas, sest ei taheta riskida võimaliku vasturünnakuga.

„See eeldab muidugi teadmist, kust rünnak tuleb ja kes lõpuks selle taga on,” ütleb Tammikko.

Tammiko sõnul peab Soomel olema võimalus kübervahenditega blokeerida välisriigi territooriumil asuv server, millega Soomet rünnatakse.

Siin on palju vastutusega seotud küsimusi ja see pole juriidilisest seisukohast lihtne.

Riigi suveräänsuse rikkumine on rahvusvahelise õiguse vastane tegu ja see kehtib ka küberkeskkonna kohta.

Küberjulgeoleku strateegias on Soome lähtekohaks märgitud, et „rahvusvaheline õigus ja vastutustundliku riigi käitumise normid loovad olulise raamistiku riikide tegevusele küberkeskkonnas”.

Tammikko sõnul ei pea Soome või Euroopa Liidu vastumeetmed olema ilmtingimata sümmeetrilised, st küberrünnakutele saab reageerida ka muude vahenditega kui küber. Näiteks majandussanktsioonide, kaubanduspoliitika ja diplomaatia kombinatsioonil on suur mõju paljudele riikidele.