Suure operatsiooniga üritab Venemaa lääneriike kaosesse paisata, hindab Soome asjatundja.

Venemaa hübriidmõju on luure- ja testimisfaasis, rääkisid asjatundjad MTV uudistele.

Droonilennud üle kriitilise infrastruktuuri, sissemurdmised, küberrünnakud ja sabotaaž üle Euroopa on vaid ettevalmistus.

Nähtu on vaid koolitus ja suurema operatsiooni katsefaas, ütles hübriidmõjude kompetentsikeskuse võrgujuht Jukka Savolainen telefoni teel MTV uudistele.

Euroopa välisteenistuses hübriid- ja küberohtude vastu võitlemise poliitika kavandamisega tegelenud Teemu Tammikko näeb Venemaad valmistumas sõja laienemiseks Ukrainas.

Venemaa püüab kaardistada haavatavusi riikides, mida ta soovib vajadusel kahjustada. Katsetavad ja kaardistavad, räägib Tammikko.

Venemaa juba ründab sihtmärke, mis on Ukrainale abi andmise seisukohast märkimisväärsed, nagu laskemoonalaod või kaitsetööstus. Rünnakud on aga toime pandud nii, et tõendid ei viita üheselt Venemaale, jätkab ta.

Võimalik suuroperatsioon üksikute tulekahjude asemel püüab ühiskonnas või ühiskondades tekitada sellise šoki, et riikidel ei jääks aega ja tahtmist rääkida koostööst või välispoliitikast, täpsustab Savolainen.

Kui igaüks tegeleb vaid oma nabaga, saab Venemaa vabamalt tegutseda.

Tehnilistele süsteemidele tugevat lööki andes võib terved ühiskonnad viia kaose staadiumisse. Ühiskonnad oleksid sunnitud olekusse, kus nad ei suuda otsuseid langetada, usub Savolainen.

Peame seda ootama. Tuleb ette valmistada, mida sellises olukorras teha, jätkab ta.

President Sauli Niinistö andis kolmapäeval üle raporti EL-i kriisiks valmisolekust. Niinistö sõnul vajab EL valmisoleku strateegiat, mis hõlmab kogu ühiskonda ja kõiki ohte.

NATO ametnikud seevastu ütlesid juulis CNN-ile, et Venemaa on NATO riikides sabotaaži operatsioone läbi viinud juba üle aasta.

Venemaa on oma rünnakud suunatud muu hulgas relvade tootmisele ja nende tarnimisele.

Pehmema mõjuga, millest valimismõju on ehk kõige nähtavam osa, on Kreml püüdnud vähendada poliitilist tahet Ukrainat toetada.

Venemaa hübriidoperatsioonid ei pea ilmtingimata kaasa tooma eskalatsiooni ja üksikud tulekahjud ei tähenda, et Kreml ei võiks ühel hetkel suuremat operatsiooni läbi viia.

Kõik sõdurid harjutavad asju, mida saab teha. See seletab nüüdseks juba pikemat aega nähtud väikest kiiksu, hindab Savolainen.

Venemaal pole veel otsustatud, kas neid võimeid ühel hetkel kasutatakse või mitte. Nad tahavad, et need oleks olemas, jätkab ta.

Savolaineni sõnul soovib Venemaa näha, kuidas lääneriigid erinevatele sündmustele reageerivad, kas nad tabatakse ja kas neid seostatakse Kremliga.

Venemaa võib nähtuga üsna rahule jääda, hindab Savolainen.

Nad teavad ise paremini, aga ma arvan, et see on nende vaatenurgast päris hästi läinud. Nad on näinud, et võivad teha suurt kahju.

Kremli päevakorras võib olla ka lääneriikide majanduslik kahjustamine, usub Savolainen. Ka BRICS-i riigid, kuhu Venemaa kuulub, üritavad tekitada Läänele majanduslikke probleeme.

Praktikas tähendab see Lääne konkurentsivõime nõrgenemist. Mida nõrgem on majandus, seda nõrgemad on Lääne võimalused reageerida erinevatele ohtudele, mida Venemaa ja tema liitlased võivad kujutada.

Näiteks on Venemaa edastanud sihtimise infot huthi mässulistele, kes ründavad pidevalt Punasel merel kaubalaevu, paljastas USA väljaanne Wall Street Journal.

Pooled laevad sõidavad juba ümber Aafrika ja see maksab raha. Pankade kiusamine maksab palju ja kahjustab ärielu, märgib Savolainen.

Praegu on lääneriikides, sealhulgas Soomes õhkkond selline, et Venemaaga seostatakse peaaegu kõike, mis on seotud kriitilise infrastruktuuri või kaitsega.

Savolainen näeb siin ka probleemi. Kui juba kõiges süüdistatakse Venemaad, siis on veidi küsimärk, kuidas reageerida „tõesti tõsisele olukorrale”.

Teisest küljest ei pruugi Venemaa aru saada, et lääneriikide pidev ahistamine, kiusamine ja otsene saboteerimine ei pruugi olla ka tema enda huvides.

Venemaa ei pruugi täielikult aru saada, et tema tegevus ärritab lääneriikide kodanikke. Venemaad kujutatakse vaenlasena iga kord veidi rohkem, ütleb Savolainen.

Mingil hetkel võib tekkida olukord, kus Venemaa läheb tolerantsusest kaugemale, NATO-l saab küllalt ja ta on näiteks valmis suurendama toetust Ukrainale, et ta sõda ei kaotaks, sõnab ta.