Ukraina väed on idarindel raskes olukorras. Ees ootavas sõjas võib toimuda märkimisväärne pöördepunkt.
Umbes nädal tagasi alustasid Vene väed oma soomusjõududega suurpealetungi Ukraina sõjarinde lõunaosas, Vuhledarist läänes, vahendab Yle.
Avatud allikate põhjal sõda jälgiva Black Bird Groupi analüütik Pasi Paroinen ütleb, et Ukraina rinne murdus ja Venemaa edenes nädalaga kuni kümme kilomeetrit.
Halvimal juhul oleme punktis, kus toimub piirkondlik rinde kokkuvarisemine, ütleb Paroinen.
Kas ukrainlased suudavad rinnet koos hoida või on see läbimurre, näitab algav nädal.
Siin murti selgelt Ukraina positsioonidesse sisse. Aga see, et võiks rääkida läbimurdest, siis peaks positsioonidelt üsna kiiresti sügavamale liikuma, kirjeldab Paroinen.
Ukraina armee olukord muutub pidevalt keerulisemaks, ütleb Paroinen. Venemaa suudab maad üle võtta kiiremini kui kunagi varem alates 2022. aasta suvest, ütleb ta. Nüüdseks toimunud edusammudega on venelased saanud künkliku maastiku enda kontrolli alla, kust on veelgi lihtsam rünnakut laugest nõlvast allapoole jätkata.
Kõnealune Donetski oblast on peamiselt lage põllumaa, millel ei ole suurt strateegilist tähtsust. Olulisem on juhtida tähelepanu Ukraina armee olukorrale.
Venemaa suudab oma rünnaku fookust pidevalt nihutada. Venemaa otsib Ukrainast nõrku kohti, kuhu rünnakud suunata.
Paroinen ütleb, et Ukraina armee kannatab üha süveneva isikkoosseisu puuduse käes. Sõjavägi elab justkui peost suhu.
Ukrainal pole reserve, kuid ta peab rindelt eraldama vastupanuvõimelise üksuse, mis loob sinna nõrga koha.
Paroineni sõnul on Ukraina suvel korraldatud mobilisatsiooni elluviimine ebaõnnestunud. Rindele pole piisavalt mehi saadud ja nüüd otsitakse sõdureid kõikjalt.
Paroinen kritiseerib ka Ukraina viisi luua äsja väljaõppinud meestest pidevalt uusi brigaade. Uued brigaadid on rindele minnes täiesti kogenematud. Samal ajal kuluvad vanad kogenud vägede brigaadid uute sõduritega täiendamise asemel ära.
Kuigi Venemaa ei saavuta Donetskis rünnates suuri strateegilisi edusamme, kurnab see Ukraina vägesid pidevalt.
Paroineni arvates töötab Ukraina operatsioon Venemaa pinnal Kurski oblastis praegu Venemaa kasuks. Ukraina kaitseb Kurskis vallutatud territooriumi oma parimate jõududega. Venemaa suudab tasapisi ära kulutada kaitsjad, keda oleks vaja näiteks Donetski oblastis.
See on tegelikult nende [venelaste] jaoks hea olukord. Paremad Ukraina sõdurid on üsna ebasoodsas olukorras. See on nende jaoks paras kurnamislahing ja see jätkub, sõnab ta.
Paroinen arutleb ka, millist rolli hakkavad mängima ilmselt Kurski piirkonda tulevad Põhja-Korea sõdurid.
Kas neid kasutatakse mingis suunas tugeva löögiüksusena või hakatakse neid kasutama vaiksemates sektorites venelaste sealt vabastamiseks? arutleb ta.
Paroinen usub, et Venemaa jätkab järk-järgult edenemist laial rindel.
Donetski oblastis on peamiseks sihtmärgiks Pokrovski linn, mis on liiklussõlm. Pokrovsk oli venelaste sihikul juba suvel, kuid Ukrainal õnnestus enamasti Venemaa edasitung selles suunas peatada. Meeste ja varustuse kaotused olid mõlemal poolel suured.
Paroineni sõnul üritab Venemaa Pokrovski lõunaosa sisse piirata.
Teine oluline kindluslinn Ukrainas on Kurahove, mis Paroineni hinnangul peab paari nädala jooksul alistuma. Enne sõda umbes 18 000 elanikuga linn on muutunud sõja ajal idarinnet toetavaks kindluseks.
Paroinen jälgib nüüd eriti seda, kas Venemaa suudab lõunarindel oma edu jätkata või peavad ründajad peatuma ja hinge tõmbama. Teda huvitab ka see, kuidas Ukraina saab Venemaa edasitungi ohjeldada, näiteks vägesid mujalt liigutades.
Kui Venemaa pealetung jätkub, võib sõda muutuda liikumissõjaks, kus rindejooned hägustuvad. Väsinud kaitsjal on see veelgi raskem.
Kui Ukrainal oleks vasturünnakuvõime, võiks mobiilne sõda talle eelise tuua, kuid Paroineni sõnul on kõik vasturünnakuks võimelised Ukraina väed kas Kurski all kinni või kurnatud.
