Soome kindlustusfirma hoiatab, et pakasel ja „rekordikallil elektrienergial” võivad olla kohutavad tagajärjed. Suvest saadik kasutamata kamina süütamisel on omad riskid.

Pohjola kindlustus teatab, et kahjuandmed näitavad muu hulgas siibritest tekkinud suitsukahjustusi, sädemetest põhjustatud tulekahjusid ja valesti ladustatud tuha kahjusid, vahendab Talouselämä.

Külm ilm ja elektri hind panevad soomlased kaminaid usinamalt kütma. Ka kahjustatistikas kajastusid tänavuse, 2024. aasta jaanuari suured külmad ja kallid elektrihinnad, sest hoonepõlenguid oli rekordarv.

Tulekahjude tekitatud varaline kahju võib ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse ning võivad tekkida ka isikukahjud, märgib kahjujuht Sini Kujala OP veebis.

Pohjola info kohaselt tasuks kamina kasutamisel tähelepanu pöörata järgmistele punktidele:

1.Kinnine õhulukk või siiber võib põhjustada suitsukahjustusi

Suletuks jäänud siiber võib siseruumides tekitada suitsukahjustusi. Suitsukahjustused võivad tekkida ka õhulukust. Suitsulõhna võib pindadelt ja tekstiililt ilma desodoreeriva töötluseta olla raske eemaldada ning tahma eemaldamine võib vajada spetsiaalseid puhastusmeetmeid.

2.Kamina liigne kütmine ja sädemed põhjustavad tuleohtu

Pikalt kasutamata kamina kütmisega kaasneb samuti tuleoht. Külm korsten praguneb kergesti, kui kamin köetakse liiga kiiresti liiga kuumaks.

Põlengud saavad alguse ka koldest lennanud sädemetest, mis süütavad ümbritseva materjali. Tuleohtlikke asju, näiteks puuhalge, plastesemeid või vaipu ei tohi kunagi hoida kamina ees.

3.Valesti ladustatud tuhk põhjustab igal aastal rohkem tulekahjusid

Tuhal tuleks alati lasta koldes jahtuda, seejärel panna see mittesüttivasse kaanega metallanumasse ja valada üle veega või talvel lumega. Tuha ladustamiseks mõeldud konteinerit ei tohi kunagi jätta terrassile ega hoone vahetusse lähedusse.

4.Ärge kunagi pühkige korstent ise

Regulaarne kaminate ja korstende puhastamine parandab tuleohutust ja hoiab muuhulgas ära ohtlikud tahmapõlengud. Tahmapõleng korstnas võib süüdata korstna kõrval olevad katusekonstruktsioonid.

Pühkimine tuleb teostada alalise eluaseme puhul igal aastal ja suvilas iga kolme aasta järel. Aastaringses kasutuses oleva suvila korstent tuleb pühkida kord aastas. Mingil juhul ei tohi te korstna pühkimist ise teha, vaid seda peab tegema professionaalne korstnapühkija. Kaminat, mida ei ole kasutatud üle kolme aasta, ei tohi kasutada enne, kui see on puhastatud ja üle vaadatud.