Kuuekümnendates eluaastates Kesk-Soome abielupaar pidas kuut Tai massaažikohta üle kaheksa aasta. Nad pressisid massööridelt välja nii suuri summasid, et naised pidid arvete katteks seksiteenuseid müüma.
Naine vastutas peamiselt äritegevuse eest. Naine rentis esimese äriruumi Jyväskyläs. Sellest ajast alates rentis ta veel viis ruumi Joensuus, Seinäjokis, Kuopios, Kokkolas ja Mikkelis.
Naine üüris ruumid massööridele edasi. Üürihinnad ja kliendipõhised massaažitasud olid aga väga kõrged. Need läksid massööridele nii kalliks, et naised ei suutnud ilma lisatuludeta üürimakset tasuda.
Võlgades massöörid olid abielupaaridega võrreldes nõrgemal positsioonil. Nad olid sunnitud müüma seksiteenuseid: see oli ainus viis raha teenida ja arveid maksta.
Äri jätkus augustist 2014 kuni jaanuarini 2023. Aastate jooksul sai abielupaar oma kuritegevusest kasu tublisti üle 200 000 euro. Operatsioon lõppes alles siis, kui politsei nad kinni võttis.
Nii naine kui ka mees eitasid kuriteo toimepanemist. Ülekuulamistel aga selgus, et mõlemad teadsid, et massöörid müüvad seksiteenuseid. Naine rääkis politseile, et Tai massaažisalongid müüvad alati seksi, nii oli see ka tema salongides.
Naine oli oma massaažisalonge Seksitreffit.fi veebilehel reklaaminud, kuid väitis sellest hoolimata politseile, et pole massööre seksi müüma sundinud.
Oma suurt sissetulekut põhjendas ta muu hulgas marjakorjamise ja muude kõrvaltöödega ning kokkuhoidva eluviisiga.
Abikaasa väitis, et sõidutas naist ainult külla minekuks, nagu korralik abikaasa peabki. Ta eitas, et teadis daami tehingutest rohkem. Mehe sõnul need talle huvi ei pakkunud.
Kui kupeldamine lõppes, kukkus paari sissetulek kokku. Mees pidi loobuma oma märkimisväärselt kallist autost. See oli oluline, kui asja 2024. aasta sügisel Kesk-Soome kohtus arutati.
Kohus leidis, et paari rahalised vahendid olid jagatud ja seetõttu said mõlemad kuriteost kasu. Seega oli mees oma naise kaasosaline.
Kohus leidis, et tai keelt kõnelev naine on hankinud massöörid, soomlasest abikaasa on aga tegelenud erinevate praktiliste asjadega, näiteks äriruumide remondiga.
Kohus pidas paari erinevaid seletusi ja sageli muutuvaid narratiive ebausutavaks.
Kohus käsitles ka kuriteole kaasaaitamise süüdistusi, kus kohtualused olid abielupaari tuttavad. Kuriteo toimepanemisele olid nad kaasa aidanud muuhulgas kogudes Soomes asuvatelt äripindadelt üüri- ja massaažitasusid ning toimetades raha naise kätte.
Abielupaar andis „tulu” edasi naissoost sugulasele, kes võttis sularaha vastu ja kandis vastava summa abielupaari kontole. Pangaülekannetega kaasnesid selgitused „60. juubelikingitus” ja „laen, korter”. Sugulane sai abielupaarilt tuhat eurot preemiat.
Kesk-Soome kohtus karistati seitsmekümnendates eluaastates sugulast rahapesu eest raskendavatel asjaoludel tingimisi kaheksa kuu pikkuse vangistusega.
Kaks inimest mõisteti süüdi kupeldamisele kaasaaitamises. Karistuseks määrati rahatrahv 40–50 päevamäära ulatuses.
Koos naisega Jyväskyläs äripinda üürinud kuuekümnendates eluaastates naine mõisteti prostitutsiooni vahendamise eest kümneks kuuks tingimisi vangi ning ta hüvitas riigile rohkem kui 30 000 eurot kuriteoga saadud rahalist kasu.
Abielupaar sai kõige karmima karistuse. Kohus hindab, et kuritegu pandi toime eriti planeeritult ja tervikuna hinnates on see raskekujuline.
Jukka ja Natprapar Käyhkö’t karistati kahe aasta ja kahe kuu pikkuse vangistusega prostitutsiooni ja rahapesu eest.
Käyhkötelt ja rahapesule kaasa aidanud sugulaselt mõisteti riigile välja ligi 50 000 eurot ning kümmekond ebaseaduslike vahenditega ostetud kuldehet.
Lisaks mõisteti Käyhkötelt solidaarselt riigi kasuks välja kuriteoga saadud rahaline tulu veidi enam kui 207 500 eurot.
Kohtuotsus ei ole jõustunud.
