Põhja-Korea riigimeedia teatas täna kolmapäeval 16. oktoobril, et umbes 1,4 miljonit noort on taotlenud sel nädalal armeega liitumist või sinna naasmist, süüdistades Souli provokatiivses droonirünnakus, mis viis pingelise olukorra sõja lävele.
Tuline retoorika tuleb pärast seda, kui Põhja-Korea süüdistas eelmisel nädalal Souli droonide saatmises Pyongyangi kohale, mille käigus puistati laiali „tohutul hulgal” Põhja-Korea vastaseid lendlehti. Seejärel lasi Põhja-Korea teisipäeval õhku riikidevahelised maanteed ja raudteeliinid enda pool piiri ning hoiatas, et Lõuna-Korea „maksab kallist hinda”, vahendab Reuters.
Ametlik uudisteagentuur KCNA teatas, et noored, sealhulgas üliõpilased ja noorteorganisatsiooni liikmed, kes olid allkirjastanud petitsioonid armeega liitumiseks, olid otsustanud võidelda „pühas sõjas vaenlase hävitamiseks revolutsiooni relvadega”.
„Sõja puhkemisel pühitakse ROK kaardilt maha. Kuna ta tahab sõda, oleme valmis selle olemasolule lõpu tegema,” seisis KCNA raportis, kasutades Lõuna-Korea vabariigi ametliku nime lühendit.
Põhja-Korea on varemgi esitanud sarnaseid väiteid noorte kohta, kes annavad end üles pingete ajal, kuigi isoleeritud riigi selliseid väiteid on raske kontrollida.
Eelmisel aastal teatas riigimeedia 800 000 oma kodanikust, kes liitusid vabatahtlikult sõjaväega, et võidelda USA vastu. Samuti öeldi 2017. aastal, et ligi 3,5 miljonit töötajat, parteiliiget ja sõdurit läksid vabatahtlikult teenistusse.
Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) andmetel on Põhja-Koreas 1,28 miljonit tegevsõdurit ja umbes 600 000 reservväelast, paljude relvastamata üksuste hulgas on 5,7 miljonit töötajate/talupoegade punakaardi reservväelast.
Lõuna-Korea kaitseministeerium ei kommenteerinud viimast KCNA avaldust, kuid on hoiatanud, et kui Põhja-Korea kahjustab lõunakorealaste turvalisust, on see päev „selle režiimi lõpp”.
Hiljem kolmapäeval pidasid Lõuna-Korea, USA ja Jaapani asevälisministrid pärast kõnelusi Soulis pressikonverentsi ja mõistsid teravalt Põhja-Korea tahtliku pinge tõstmise ja teede sulgemise pärast drooni sissetungi.
Lääneriigid on pikka aega süüdistanud Põhja-Koread relvade saatmises, et aidata Venemaal võidelda Ukrainas. Kolmapäeval ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Põhja-Korea saadab ka oma sõdureid, muutudes sisuliselt sõjas osalejaks.
USA välisministri asetäitja Kurt Campbell vastas selle teema kohta küsimusele, et on märke Põhja-Korea tugevdatud materiaalsest toetusest Venemaale, „mida on lahinguväljal tunda”, kuid Washington alles hindab seda infot.
Kolm ametnikku kuulutasid varem päeval välja uue, 11 riigist koosneva meeskonna, kes jälgib Põhja-Korea vastaste sanktsioonide täitmist pärast seda, kui Venemaa ja Hiina nurjasid ÜRO mehhanismi.
Koreade-vahelisi asju ajav Souli ühinemisministeeriumi ametnik ütles, et Pyongyang võib püüda tugevdada inimeste ühtsust ja luua provokatsiooni loogikat, õhutades ja liialdades pingeid Lõuna-Korea vastu.
Ametnik ütles, et Põhja-Korea liidrile Kim Jong Unile avaldatakse ka avalikku survet majanduslike probleemide pärast.
Soulis asuva Ewha Womansi ülikooli professor Park Won-gon ütles, et Põhja-Korea näis kasutavat droonijuhtumit, et koondada inimesi lõuna vastu, kooskõlas oma püüdlustega katkestada piiriülesed sidemed ja edendada „kahe riigi” süsteemi.
„Kui vaadata intervjuusid, mis riigimeedias pidevalt ilmuvad, siis seal räägitakse lõuna suhtes väga karme sõnu ja see on nende tüüpiline avalik mobilisatsioonipropaganda,” ütles ta.
Käesoleva, 2024. aasta alguses kuulutas Kim Lõuna-Korea „peamiseks vaenlaseks” ja ütles, et ühinemine pole enam võimalik ning Põhja-Korea on sellest ajast saadik astunud samme Koreade-vaheliste suhete kärpimiseks.
Kaks Koread on tehniliselt endiselt sõjas pärast nende 1950-53. aasta sõda, mis lõppes relvarahu, mitte rahulepinguga.
