Venemaa Kaug-Idas asuvates sõjaväebaasides on filmitud sadu Põhja-Korea sõdureid, kes treenivad enne Kiievi ja tema lääneliitlaste väitel Vladimir Putini sõjas Ukraina vastu võitlemiseks.

Moskva vägedest ebaproportsionaalselt suure osa moodustanud Siberist pärit burjaatideks ja jakuutideks maskeeritud Põhja-Korea väed on Lõuna-Korea luureteenistuse avaldatud videomaterjalidele tuginedes osa 12 000-mehelisest väest, mis on saadetud Venemaale aitama tagasi vallutada Kurski oblastit, mis on alates augustist osaliselt Ukraina valduses, vahendab Financial Times.

Kontingent tähistab esimest välisarmee paigutamist sõtta pärast seda, kui Venemaa president andis korralduse 2022. aastal täiemahuliseks sissetungiks Ukrainasse, kuigi Moskva pöördus relvade saamiseks ka liitlaste, sealhulgas Põhja-Korea ja Iraani poole, vastuseks Lääne sõjalisele toetusele Ukrainale.

Pyongyang on Venemaale varem andnud suurtükiväe laskemoona ja muid relvi nagu ballistilised raketid KN-23, millega olid kaasas Põhja-Korea ohvitserid, kes saadeti nende lahinguväljal kasutamist jälgima.

Tõenäoliselt on need väed Ukraina analüütikute arvates sõja käigu muutmiseks liiga väikesed, kuna Venemaa peaks kahekordistama oma 50 000-pealist väekontingenti Kurski oblastis, et tõrjuda Ukraina vägesid välja ja viima läbi uue mobilisatsioonilaine, et saavutada suuri edusamme piki Ukraina rindejoont.

Kuid Põhja-Korea võime aidata kaasa Venemaa numbrite suurendamisele võib Ukrainale rohkem probleeme tekitada, ütles kuningliku Ühendkuningriigi teenistuste instituudi maasõja vanemteadur Jack Watling.
„Neil võib olla üsna hea ühtekuuluvus. Neil võib olla mõistlik moraal. Nad võivad olla võimelised tegutsema sellises mahus, mille saavutamise nimel on venelastel raskusi,” ütles Watling. „See on üsna madal latt, et olla parem kui see, mis venelastel praegu on.”

Põhja-Korea abijõud saabuvad ajal, mil on märke, et Venemaa üritab oma vägesid täiendada, pidades silmas kaotusi Ukrainas, kus Lääne ametnike hinnangul on rohkem kui 600 000 hukkunut ja haavatut. Putin on Lääne luureametnike sõnul seisnud vastu oma tippmeeskonna palvetele tellida uus mobilisatsioonivoor, pakkudes selle asemel vabatahtlikele registreerumise eest tohutuid preemiaid.

Ehkki see aitas Venemaal säilitada suurema osa sellest aastast 30 000 uut värvatut kuus, on mitmed Venemaa piirkonnad viimastel kuudel drastiliselt suurendanud väljamakseid, mis näitab, et armeel võib olla raskusi meeste ligimeelitamisega.

Belgorodi oblast, mis piirneb Kurskiga, tõstis värbamise lisatasu kolmekordselt, augusti 800 000 rubla pealt (8300 dollarit) oktoobris 3 miljoni rublani – see on elumuutev summa, kui keskmine kuupalk selles piirkonnas oli eelmisel aastal 55 000 rubla (570 dollarit).

Siseriiklikud probleemid on ajendanud Venemaad tugevdama oma vägesid välismaalt, ütlesid Lääne luureametnikud. „Põhja-Korea on Venemaa uus parim sõber,” lisas üks ametnikest.

Ehkki Venemaal tekib tõenäoliselt ilmselgeid juhtimis- ja kontrolliprobleeme, annab tema kogemus Süüria kodusõjas valitsusvägede, Iraani toetatud vägede ja relvajõudude operatsioonide juhtimisel Moskva juhtimisele ilmselge eeskuju, millele tugineda, ütles Watling.

Lõuna-Korea riikliku luureteenistuse andmetel on Venemaale saadetavad sõdurid pärit Põhja-Korea üheteistkümnendast armeest, eliitüksusest, mida tuntakse ründekorpusena.

„Need ei ole tavalised Põhja-Korea sõdurid, kellest enamikule ei anta kunagi piisavat lahinguväljaõpet,” ütles Soulis asuva Lõuna-Korea riikliku julgeolekustrateegia instituudi vanemteadur Go Myong-hyun. „Need on hästi varustatud, kõrgelt koolitatud mobiilsed kergejalaväelased.”

Põhja-Korea väed saabuvad just siis, kui Venemaa on tõrjunud Ukraina armeed Kurski oblastis, vähendades ukrainlaste valduses oleva maa pindala umbes 1000 ruutkilomeetrilt augusti lõpus 600–700 ruutkilomeetrini oktoobris.

Erinevalt Ukraina rindejoonest, kus väed kaitsevad ja ründavad väljakujunenud positsioonidelt, ei ole Kurski oblastis rindejoont määratletud. See tähendab, et Venemaa ei saa kasutada oma läbiproovitud meetodeid: veerevaid jalaväe rünnakuid, mida saadab pidev suurtükivägi.

Kuid Venemaa kasutab ära oma õhujõudude eeliseid Kurski oblastis, pommitades külasid, kus nad tuvastavad Ukraina kohaloleku, sundides neid sõdureid põgenema.

„Iga positsioon ja asundus seal võib [kätt] vahetada mitu korda päevas,” ütles Kiievis asuva Ukraina julgeoleku- ja koostöökeskuse direktor Serhi Kuzan. „Meil on märkimisväärsed kahjud . Meil on ka pidev rotatsioon ja täiendamine ning arvestades, et see toimub, võime öelda, et lahingud on üsna intensiivsed,” ütles Kuzan, kes külastas hiljuti Ukraina tagalapositsioone, mis kontrollisid operatsiooni piiri taga Sumõ oblastis.

Watling ütles, et Venemaa eesmärk on sundida Ukraina olukorda, kus rinde laiuse hoidmine ei ole talutav, surudes seda mitmesse erinevasse punkti.

„Ukrainale on selle territooriumi hoidmine Kurski oblastis väga kulukas,” lisas ta.

Põhja-Korea lähetus tugevdab Moskva ja Pyongyangi vahelisi suhteid alates sõja algusest. Putin ja Põhja-Korea liider Kim Jong Un allkirjastasid juunis lepingu, mis sisaldab vastastikuse abi klauslit, mis lubab sõja korral „viivitamatut sõjalist ja muud abi”. Põhja-Korea oli ka esimene kahest riigist Süüria kõrval, kes tunnistas 2022. aasta sügisel nelja Ukraina eesliini piirkonna osalist annekteerimist Venemaa poolt.

Go ütles, et Kim on „alati tahtnud” vägesid Ukrainasse paigutada, kuna see annaks talle Moskva ees suurema mõjuvõimu ja potentsiaalselt võimaldaks tal ligipääsu keerukatele Venemaa sõjatehnoloogiatele, et oma ballistiliste rakettide, kosmose- ja tuumaprogramme hoogustada.

Berliini Carnegie Venemaa Euraasia keskuse direktor Alexander Gabujevi sõnul võib Moskva premeerida Põhja-Koread hädavajalike rahaliste vahendite, toidu ja kütusega või süvendada partnerlust isoleeritud kommunistliku riigiga, viies üle täiustatud relvad.

See võib hõlmata täiustatud relvakonstruktsioonide üleviimist, Venemaa ja Põhja-Korea teadlaste koostööd raketitehnoloogia vallas ja veealust sõda.

Gabujev lisas, et ähvardus võib ajendada Lõuna-Koread suurendama kättemaksuks toetust Ukrainale. Seoul on seisnud vastu Lääne partnerite palvetele tarnida Kiievile relvi, kartuses, et Venemaa reageerib Pyongyangile kõrgetasemelise kaitsetehnoloogia pakkumisega.

Lisaks tagasihoidlikele mittesurmava sõjalise ja humanitaarabi annetustele on Soul piirdunud USA poolt Ukrainasse saadetud 155-millimeetriste suurtükimürskude varude täiendamisega.

Kuid teisipäeval ütles presidendi kantselei ametnik Lõuna-Korea riigimeediale, et Soul kaalub Kiievile kaitserelvade saatmist, ja kui lävi ületatakse, võiks lõpuks kaaluda ka ründerelvade kasutamist.

Lisaks 105- ja 155-millimeetristele suurtükimürskudele võib see tähendada, et Kiiev saab muu sõjalise riistvara hulgas ka varud Lõuna-Korea tohutust haubitsate ja raketitõrjesüsteemide arsenalist.

Tõenäoliselt tugevdaks Lõuna-Korea samal ajal varjatud diplomaatiat Hiina kui Venemaa ja Põhja-Korea kõige olulisema partneriga, püüdes tõrjuda täiustatud relvastuse edasiandmist, ütles Gabujev.

„Hiina on andnud märku, et pole Põhja-Korea ja Venemaa sõjaliste sidemete süvenemise üle kuigi rahul,” ütles Gabujev. „Lõuna-Korea võib Hiinale kindlasti väita, et ta tihendab koostööd USA-ga Korea poolsaarel, kui Hiina seda probleemi ei lahenda.”

Põhja-Korea lõppeesmärk vägede saatmisel oleks aga kindlustada Venemaa kohustus sekkuda oma poolel mis tahes konflikti Korea poolsaarel, muutes dramaatiliselt arusaamu sellest, kuidas seal sõda võiks kulgeda, ütles Go.

„Just paar aastat tagasi oli Venemaa oma tuumaprogrammiga seoses vähemalt nominaalselt pühendunud ÜRO sanktsioonide jõustamisele Põhja-Korea suhtes,” ütles ta.

„Kõik, mida Lõuna-Korea ja USA sõjalised planeerijad poolsaare konflikti väljanägemise osas eeldasid, tuleb ümber mõelda.”