Rahvusvahelised välis- ja julgeolekupoliitika allikad rääkisid väljaandele Iltalehti, millised riigid toovad oma sõdureid Soome loodavatesse NATO üksustesse.
Rootsi võtab Soomes loodavas FLF-i väeosas raamriigi rolli. Seetõttu hakkab staapi juhtima Rootsi brigaadikindral või kolonel.
NATO vägede tugevuseks on kavandatud brigaad, mis NATO-s tähendab ligikaudu 4000–5000 inimest. Maaväe brigaad koosneb pataljonidest. Nad on võimelised iseseisvaks toiminguks.
Selleks, et Rootsi juhtroll oleks usutav, paigutavad rootslased FLF-i pataljoni ehk umbes 800 sõdurit. Lisaks sellele tulevad Rootsi staabiohvitserid.
Norra kaitseamet on Soomele teatanud, et Norra maaväed osalevad FLF-i vägedes. Iltalehti teatas juba augustis Norra NATO sõdurite paigutamisest Soome. Allikad räägivad, et Norra täiendab brigaadi pataljoniga.
Soome loodavad FLF-i väed tegutsevad USA idarannikul Norfolki peakorteri all.
Selleks, et heidutus Venemaa suunal oleks usutav, paluvad Soome, Rootsi ja Norra USA-l ja Suurbritannial paigutada oma NATO sõdurid Soome.
Eesmärgiks on seatud, et Soome loodavad NATO üksused koosneksid Rootsi, Norra, Briti ja Ameerika sõduritest.
Soome soovib, et kaasataks Norfolki peakorteri suuremad NATO riigid.
Soome maavägi suudab brigaadi tegevust toetada oma funktsioonidega, näiteks majutuse ja seadmete hooldusega.
Suurbritannia võiks paigutada brigaadi pataljoni.
Läbirääkimised riikide vahel käivad, kuid allikad rõhutavad, et kõigi riikide suhtumine grupi moodustamisse on olnud positiivne.
Kaitseminister Antti Häkkänen on Iltalehtile öelnud, et Soome peab USA kaitseministeeriumi Pentagoniga läbirääkimisi ameeriklaste osalemise üle NATO vägedes.
Ameerika pataljon täiendaks NATO brigaadi tugevust.
Brigaadi saab moodustada kolmest pataljonist ja nende juhtimis- ja toetusüksustest ning hooldusest.
Neljast lahingupataljonist koosnev NATO brigaad oleks täiskoosseisus, sel juhul oleks üks pataljonidest kogu aeg reservis. See võimaldaks vägedele pikemaid hooldus- ja taaskasutuspause.
Kogu aeg oleks kasutusel kolm kaitse- või vasturünnakupataljoni. Neljas pataljon oleks reservis.
Mõte on selles, et osa vägedest on alati Soomes kohal. Kui Venemaa koondab oma väed Soome piiri äärde, liiguvad kõik brigaadi väed Soome.
NATO brigaad hakkab paiknema Lapimaal. Allikate sõnul rajatakse selle peakorter kas Rovaniemisse või Sodankylässe.
Allikad ütlevad, et tõenäoliselt ei läheta USA oma vägesid NATO FLF-i struktuuri juriidilises mõttes.
Ameeriklased soovivad DCA lepingu alusel oma sõdureid Soome paigutada. Sõjalises mõttes pole sellel asjal praktilist tähendust, kuid Ameerika sõdurid on võimelised võitlema NATO brigaadi koosseisus.
Õiguslik erinevus tuleneb näiteks sellest, et Ameerika sõduritel on DCA lepingu alusel süüdistuse esitamise suhtes puutumatus.
Sõjaliselt on oluline, et DCA lepingu alusel tegutsedes saaksid ameeriklased volitused jõu kasutamiseks otse USA-lt ja asukohariigilt Soomelt. See võib kiirendada vastumeetmete rakendamist, kui Venemaa peaks ründama Soomet.
Samamoodi saavad ametlikult FLF-i struktuuri paigutatud sõdurid jõu kasutamiseks loa NATO ühisstaabist.
