Prantsusmaa kavatseb tugevdada piirikontrolli Euroopa naabritega, seda seoses hirmuga kontrollimatu rände ja terroriohu ees vaid nädalaid pärast seda, kui Saksamaa teatas sarnasest poliitikast.

Prantsusmaa võimud teatasid eelmisel nädalal Euroopa Komisjonile, et piiri kuue Schengeni naaberriigiga – Belgia, Saksamaa, Itaalia, Luksemburgi, Hispaania ja Šveitsiga – teostatakse alates 1. novembrist vähemalt kuue kuu jooksul tugevdatud kontrolli, vahendab Daily Mail.

Kontrolle kohaldatakse reisijatele, kes sisenevad Prantsusmaale maismaa-, mere- ja lennuliinide kaudu kõigist kuuest riigist ning need aeguvad 1. aprillil 2025, kuid võimude sõnul võidakse neid veelgi pikendada.

Prantsusmaa valitsuse avalduses kuulutati, et kontrollid kehtestati „tõsiste ohtude tõttu avalikule korrale ja sisejulgeolekule, mida kujutavad ulatuslikud terroristlikud tegevused…  kuritegelikud võrgustikud, mis hõlbustavad ebaseaduslikku rännet ja salakaubavedu, ning rändevood, mis ohustavad radikaliseerunud isikute imbumist”.

See on esimene kord, kui Prantsusmaa kehtestab sellised kontrollid pärast Covid-19 pandeemiat ja on näha, et sisserändajad ja lubadeta reisijad pööratakse piiril tagasi ning kuritegelikus tegevuses kahtlustatavad peetakse kinni.

Schengeni lepingu alusel leppisid 29 Euroopa riiki kokku sisepiirikontrolli kaotamises eesmärgiga saavutada liikumisvabadus kogu kontinendil.

25 ELi liikmesriiki 27-st on lepingu osalised, lisaks Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.

Schengeni piirieeskiri lubab aga liikmesriikidel kehtestada viimase võimalusena ajutine piirikontroll, kui ametiasutused usuvad, et on tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule.

Need ajutised piirangud võivad kesta kuni kuus kuud, mistõttu nimetasid Prantsusmaa ametivõimud eelseisvate meetmete aegumiskuupäevaks 1. aprilli 2025.

Kuid selliseid kontrolle saab pikendada, kui ohtu peetakse püsivaks.

Prantsusmaal alates 1. novembrist jõustuvad meetmed ei mõjuta mingil moel eurooplaste ja teiste kodanike õigusi reisida Prantsusmaale ning kehtivad ainult Belgiast, Saksamaalt, Itaaliast, Luksemburgist, Hispaaniast ja Šveitsist saabuvatele reisijatele.

Kuid nendest riikidest Prantsusmaale sisenevad inimesed võivad piiripunktides seista silmitsi pikkade järjekordadega.

See samm tehti nädalaid pärast seda, kui Prantsusmaa EL-i partner Saksamaa kehtestas septembris sarnase kontrolli, viidates islamiäärmuslaste rünnakute lainele ja murele lokkava migratsiooni pärast.

Saksamaa siseminister Nancy Faeser rõhutas toona, et see samm aitab „peatada kurjategijad ning tuvastada ja peatada islamistid varajases staadiumis”.

Seda teadet kritiseerisid mitmed Euroopa partnerid, eriti Austria, kes ütles, et keeldub vastu võtmast Saksamaaga ühisel piiril tagasi pööratud migrante.

Euroopa Komisjon hoiatas, et EL-i liikmed peavad selliseid samme kehtestama ainult erandjuhtudel.

Kuid varsti pärast piirikontrolli jõustumist avaldatud Saksamaa valitsuste numbrid pakkusid šokeerivaid paljastusi.

Vaid viie päeva jooksul pärast piirikontrolli taaskehtestamist kogu Saksamaa piiridel tuvastas föderaalpolitsei peaaegu 900 loata sisenemist.

Neist 640 inimest saadeti tagasi, 17 äärmuslast tuvastati ja 114 vahistamismäärust täideti.

Saksamaa ajakirjale Focus antud intervjuus ütles Föderaalse Politseiliidu esimehe asetäitja Manuel Ostermann: „Oleme tunnistajaks föderaalpolitsei tõhususele ja ennekõike näeme taas kinnitust piirikontrolli vajalikkuse kohta.”

Kontrolli taaskehtestamise pooldajad väitsid, et seda on vaja teha vaid seetõttu, et EL-i välispiiri kontroll on ebaõnnestunud.

Prantsusmaa kehtestas rangemad kontrollid mõni nädal pärast seda, kui EL-i kava kehtestada uus piirikontroll mitte-ELi kodanikele pandi määramata ajaks riiulile, päästes kolmandate riikide turistid katsumusest, mille tõttu paljud kartsid kaose vallandumist lennujaamades ja piiripunktides.

EL kinnitas selle kuu alguses, et nn sisenemis- ja lahkumissüsteem (EES), mis pidi algselt kasutusele võetama 10. novembril, pandi ootele, kuna bloki võtmeliikmed – Prantsusmaa, Saksamaa ja Holland – ei olnud valmis seda rakendama.

EES kavatseb loobuda passikontrollist ja templitest, asendades praeguse süsteemi hulga biomeetriliste testidega, mis nõuaksid kolmandate riikide passiomanikelt sõrmejäljede ja näo skaneeringud oma esimeses Schengeni tsooni sisenemise kohas.

Iga järgnev visiit oleks käivitanud uue biomeetrilise kontrolli – skeemi, mille pärast paljud kartsid, et see muudab kontinendi külastused tõsiseks logistiliseks peavaluks.

Kuid pärast EL-i siseministrite kohtumist Luksemburgis teatas Brüssel, et plaani elluviimise kuupäev ei ole enam väljas – uut ajakava pole näha.

See on kolmas kord, kui EES on edasi lükatud – ja erinevalt eelmistest viivitustest ei anta enam lubadusi uue ajakava kohta.

Esmakordselt 2017. aastal kokku lepitud automatiseeritud süsteem seati asendama passi käsitsi tembeldamist ning registreerima automaatselt külastajate sisenemise ja lahkumise kuupäeva.

Väidetavalt aitaks see võimudel jälgida riigis viibimise ületamist ja riiki sisenemisest keeldumist ning piirata ebaseaduslikku rännet.

Kuid uudised skeemi kohta tekitasid hirmu järjekordade ja pikemate ooteaegade ees Euroopasse rongide, parvlaevade ja lennukitega reisivate inimeste jaoks, kusjuures Brüssel oli lõpuks sunnitud oma esialgset käivituskuupäeva eelmisel aastal uuesti läbi vaatama, kuna hoiatati, et ka süsteemi käivitumisel võivad piiriületuskohad ummistuda. kui plaan viia ellu järsult ilma vajaliku infrastruktuurita.