Ilma kiire maantee- ja raudteeühenduseta Balti riikide ja Poola vahel on NATO-l probleeme, kui peaks piirkonda Venemaa rünnaku eest kaitsma, kirjutab Poola päevaleht Rzeczpospolita. Naabrid kritiseerivad Baltimaid liiga aeglase Via Baltica moderniseerimise eest, mis oleks poolakate sõnul sõjalise mobiilsuse jaoks strateegiliselt oluline.
„Via Baltica – Balti riigid ohustavad NATO ühist julgeolekut” on pealkiri Rzeczpospolita artiklil, milles kritiseeritakse Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat ühendava kiirtee Via Baltica moderniseerimise hilinemise eest, vahendab lrt.lt.
Poola päevaleht nõuab, et kolmele Balti riigile avaldataks suuremat survet, et Via Baltica projekt kiiremini lõpule viia.
„Tegemist on strateegilise projektiga, mis kiirendaks ohu korral sõjalist ja tsiviiltransporti. Artikli eesmärk oli ärgitada meie sõpru ja liitlasi, et me kõik mõistaksime, et potentsiaalse ohuga silmitsi seistes peame olema praegusest tihedamalt seotud,” märkis Rzeczpospolita peatoimetaja Bogusław Chrabota.
Poola lõpetas oma Via Baltica lõigu moderniseerimise septembri lõpus Łomża ümbersõidu avamisega. Leedu loodab järgmiseks aastaks valmis saada lõigu Poolast Kaunaseni. Samas pole konkreetseid kuupäevi, millal Läti-suunalise teelõigu rekonstrueerimine algab.
„40-kilomeetrise lõigu laseme valmis ehitada 2–3 aastaga. See on palju suurem osa. See sõltub töövõtjate suutlikkusest ja loomulikult ka finantsidest,” ütles Leedu transpordiminister Marius Skuodis.
Sõjalise mobiilsuse jaoks on teede infrastruktuur problemaatiline, ütles kaitseminister Laurynas Kasčiūnas. Kõige olulisem on aga see, et valmimas on Via Baltica lõik Kaunaseni, lisas ta.
„Meie kaitseplaanides on kõige olulisemad teed, mis viivad meie peamistele sõjaväepolügoonidele,” ütles Kasčiūnas.
Minister ei nõustu Poola väidetega, et Via Baltica on sõja korral NATO mobiilsuse peamine arter.
„Täiendjõudude marsruudid võiksid kulgeda läbi Klaipėda sadama, läbi Läti sadamate, läbi Eesti sadamate,” ütles ta.
Euroopa lõpeb Poola-Leedu piiril, ütles Eesti suursaadik Poolas väljaandele Rzeczpospolita, hinnates Baltikumi teede seisu. Leetu sisenedes muutuvad teed kitsamaks, ummikud suurenevad, tuleb sõita läbi külade, rääkis ta.
Laiem Via Baltica aga sõja korral riike ei päästaks, ütles Leedu erumajor Darius Antanaitis.
„Sõja alguses on need teed põgenike ja sõjatehnikaga ummistunud, ükskõik kui laiad nad ka ei oleks. Seega peaksime nägema siiski veidi laiemat pilti kui lihtsalt asfalteeritud tee,” märkis ta.
Tema sõnul on sõjaseisukorra jaoks olemas põhitrass ja vähemalt kaks alternatiivi. Kui üks blokeeritakse või puruks pommitatakse, peavad riigid kasutama plaani B, mis Balti riikidel on.
„Kui Soomest ja Rootsist said NATO liikmed, avas see meile palju rohkem võimalusi. Need on meresadamad, mille kaudu saab sisse tulla palju suurem hulk liitlasi,” ütles Antanaitis.
Poola meedia juhib tähelepanu ka toppama jäänud Rail Baltica projektile. Euroopa rööpmelaiusega raudtee projekt, mis ühendaks Balti riike Poola kaudu Lääne-Euroopaga, ulatub ligi 870 kilomeetrini. Leedu on lubanud oma 400-kilomeetrise lõigu valmis saada 2030. aastaks.
