Värskeim küsitlus näitab, et iga teine poolakas pooldab Ukraina põgenike vastuvõtmist, mis on madalaim osakaal pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust sõjast räsitud riiki 2022. aastal.
Poola riiklik statistikaamet CBOS küsis vastajatelt nende suhtumise kohta pagulaste vastuvõtmisesse Ukrainast ja nende Ukraina meeste tagasisaatmisse, kes võiksid mobilisatsioonile kvalifitseeruda, vahendab Euractiv.
Poolakate hulk, kes arvavad, et riik peaks vastu võtma Ukraina sõjapõgenikke, on langenud 53 protsendini, mis on madalaim alates 2022. aasta veebruarist, mil koguni 94% vastanutest ütles, et nad toetavad põgenike vastuvõtmist. See näitaja püsis kogu 2022. aasta jooksul üle 80%.
CBOS-i andmetel usub instituut, et 2023. aastal täheldatud toetuse kiire langus võib olla seotud teraviljakriisiga.
Alates 2022. aasta keskpaigast avanes ELis nn solidaarsusrada kaubavahetuse avamiseks Ukrainaga, mille tulemuseks oli Ukraina teravilja ja muu põllumajandusliku toidu impordi kuhjumine Poola turule, mistõttu kodumaise toodangu hinnad langesid järsult.
Avalik vastuseis Ukraina pagulaste vastuvõtmisele on praegu 40 protsenti, võrreldes 3 protsendiga 2022. aasta märtsis.
Mehed on rohkem toetavad, 60 protsenti suhtuvad positiivselt Ukraina pagulastesse, võrreldes 47 protsendi naistega.
Lisaks pooldab pagulaste vastuvõtmist vähem parempoolseid (53%) kui vasakpoolseid (68%). Kõige toetavamad on valitsuskoalitsioon ierakondade valijad: Vasakpoolsed (S&D, 81%), Kolmas Tee (Renew/EPP, 72%) ja Kodanikuliidu blokk (EPP, 71%).
Opositsiooni valijad jagunevad rohkem. Vähem kui pooled PiS-i (ECR) valijatest pooldavad sõjapõgenike vastuvõtmist (49% võrreldes 42% kindlalt vastu), kuigi erakond toetab tugevalt Ukrainat. Üllataval kombel on see näitaja suurem paremäärmusliku Konföderatsioonipartei valijate seas (52% poolt ja 45% vastu), kelle arvates on ukrainlastel Poolas liiga palju õigusi.
Samuti küsiti vastajatelt, kas Poola võimud peaksid sõjaväeeas mehi Ukrainasse tagasi saatma. Seda ideed toetas tervelt kaks kolmandikku vastajatest (67%), vastu oli aga veidi üle viiendiku (22%).
Selle lahenduse vastu on peamiselt vaid vasakpoolsed valijad. Enamik vastanutest, kes hääletasid teiste parteide poolt, toetavad seda, enim pooldasid Konföderatsiooni (PfE/ESN) valijad, keda seostatakse Ukraina-vastaste meeleoludega.
Lisaks on umbes iga teine poolakas (51%) mures, et Venemaa võib Ukraina vastu tuumarelva kasutada, mida on vähem võrreldes täiemahulise sõja algusega, mil seda arvamust väljendas 77%.
Samal ajal soovib 46% vastanutest, et Ukraina jätkaks võitlust, samas kui 39% toetab rahu isegi Ukraina territoriaalsete või poliitiliste järeleandmiste hinnaga.
Küsimusele, kas nende arvates peab Ukraina loobuma osast oma territooriumist, vastas 44% jah, samas kui 19% arvab, et venelased taganevad alates 2022. aastast okupeeritud aladelt ja 6% arvab, et nad loobuvad 2014. aastast okupeeritud territooriumist.
Poola on olnud Ukraina kindel toetaja sõja algusaegadest peale, mitte ainult põgenikke vastu võttes, vaid ka relvi ja muud abi andes.
Selle aasta alguses palus Kiiev Poolal kaaluda Ukraina kohal Poola poole lendavate rakettide allatulistamist. Valitsus lubas seda ideed kaaluda, kuid NATO endine peasekretär Jens Stoltenberg välistas selle.
