Mitteuskliku põhikooliõpilase diskrimineerimine tõi Hämeenlinnas kaasa 1500 euro suuruse rahalise hüvitise.
Diskrimineerimine oli 2022. aasta kooliüritusel, mis pidi sobima kõigile, vahendab Yle.
See oli religioosne. Kõige hullem on usalduse kaotus kooli tegemiste suhtes, räägib algklassiõpilase ema.
Ema esineb loos asja tundliku iseloomu tõttu anonüümselt, kuid tema isik on Yle-le teada. Samuti on Yle asjaga seotud dokumente näinud.
Kool vabandas hiljem tekkinud olukorra pärast. Kooli väitel oli üritus esinejaga varem kokku lepitust erinev.
Ema esitas kaebuse võrdõigusvolinikule ning kaebas asja võrdõiguslikkuse komisjoni.
Komisjon leidis, et kool on diskrimineerimises süüdi ja soovitas hüvitist 1500 eurot. Otsus on esimene omataoline. Komisjoni otsused on õiguslikult siduvad ja neid saab edasi kaevata halduskohtusse.
Võrdõigusvolinik on varem soovitanud hüvitissummasid kahe kooliga seotud usulise sisu tõttu diskrimineerimise juhtumi puhul. Voliniku soovitused ei ole aga õiguslikult siduvad.
Kui kool korraldab usupraktikat või religioonile pühenduvat tegevust, tuleb vastavalt seadusele korraldada õpilastele mõni muu samaväärne üritus.
Ema tunneb, et kool tahtis ebapiisava infoga seadusest mööda hiilida. Ema sõnul vanematele ei öeldud, et ürituse korraldas kirik.
Otsus asjaga edasi minna ei tulnud kergelt.
Tunnen, et mind peetakse raskeks lapsevanemaks ja koolis ei võeta kõiki seisukohti võrdsena, sõnab ema.
Hämeenlinna haridusjuhi kohusetäitja Antti Karrimaa nendib, et kool tegi kontserdiga seoses vea.
Esimesel juhul on olnud selge ülepingutus. Rohkem täpsust ja paremat ajakava oleks vaja olnud ka hilisemas teavituses.
Samas ei usu ta, et tegu on tahtliku hämamise ja seadusest möödahiilimisega.
Karrimaa räägib, et usuüritusi on olnud ka teistes koolides. Neid on aegsasti teavitatud ja vajadusel ka muu sisuga programm korraldatud neile, kes osaleda ei soovi.
Võrdõigusvolinik saab koolidesse religiooniga seotud kontakte senisest selgelt rohkem. Viie aastaga on see arv kasvanud viis korda, ütleb eriekspert Matti Jutila võrdõigusvoliniku büroost.
Eelmisel, 2023. aastal oli kontakte 50.
See arv ei tähenda tingimata diskrimineerimise kasvu, vaid eestkostjate ja laste suurenenud teadlikkust oma õigustest.
Asjale on toonud nähtavust ka varasemad hüvitise maksmisega lõppenud juhtumid.
Hämeenlinnast hüvitist saava algklassiõpilase ema ütleb, et lapsevanemad on pidanud ise kooliürituste esinejate ja sisu kohta infot otsima.
Haridusjuhi Antti Karrimaa sõnul on asi tulnud üllatusena ka koolile. Üritused, kus osalevad esinejad väljastpoolt kooli, on problemaatilised.
Ürituse korraldaja võib arvata, et sisu sobib kõigile, aga partner esitab hoopis midagi muud. Lõppkokkuvõttes lasub aga vastutus sündmuste eest alati koolipidajal, ütleb Matti Jutila.
Koolipidaja peab jälgima, et koostööd tegevad osapooled mõistaksid, et kõigile sobivatel üritustel ei tohi olla religioosset sisu.
Karrimaa ütleb, et linn plaanib hüvitise tasuda.
Võtame õppetunni ja tuletame endale meelde, millega tuleks edaspidi seda tüüpi ürituste puhul arvestada.
