Iisraeli legendaarsel kaitsekilbil on augud sees: teisipäevase massilise raketirünnaku ajal suutis Iraan tabada oma põlisvaenlase sõjalisi sihtmärke, sealhulgas esimest korda enda kasutatud relvadega.

Raketid sadasid Iisraeli Nevatimi õhuväebaasile tihedalt üksteise järel. Videokaadrid viitavad sellele, et raketisadu tabas baasi Beer Sheva ligidal riigi keskosas. Seal paikneb hävituslennukite F-35 eskadrill, Iisraeli õhujõudude uhkus, vahendab Spiegel.

Baasi tabas vähemalt kümmekond raketti, kuid veel pole teada, kas tabamuse sai ka mõni tipptasemel varghävitaja. Ka mujal suutis Iraan ületada Iisraeli mitmekihilise raketikaitse – ründajad olid oluliselt edukamad kui nende viimane rünnak aprillis, mil Iisrael ja tema liitlased suutsid kinni püüda 99 protsenti vaenlase rakettidest ja droonidest.

„Tõenäoliselt õppisid nad aprillis toimunud rünnakutest ja toetusid seekord ballistilistele rakettidele,” ütleb sõjaline ekspert Fabian Hinz Rahvusvahelisest Strateegiliste Uuringute Instituudist (IISS). Need raketid lendavad oluliselt kiiremini kui tiibraketid või kamikaze droonid ja pakuvad seetõttu iisraellastele vähem reageerimisaega. Hinzi sõnul on kuni 200 raketiga rünnak tõenäoliselt ajaloo suurim ballistiliste rakettide rünnak.

Iraani andmetel kasutati esimest korda rakette Fatteh-1, mida Teheran kirjeldab kui hüperhelikiirusega raketti. Mõiste on aga eksitav, sest praktiliselt kõik ballistilised raketid saavutavad hüperhelikiiruse üle 5 Machi, mis vastab ligikaudu 6000 kilomeetrile tunnis. Tõelised hüperhelirakettid suudavad seda teha kogu lennu jooksul, mitte ainult osa sellest.

„Fatteh-1 ei ole hüperhelirakett selle klassikalises mõttes, kuid sellel on mõned omadused, mis muudavad selle ellujäämisvõimelisemaks. Tõeliste hüperhelirakettide trajektoor on ebaühtlane, mille eesmärk on õhutõrje segadusse ajada.” Võimalik, et Fatteh-1 on samamoodi mobiilne. Selle laskeulatus on umbes 1400 kilomeetrit ja lõhkepea kuni 450 kilogrammi.

Hinzi sõnul viitasid Iisraelis maha kukkunud kanderaketid, et Iraan on kasutanud ka teisi uusi rakette. Nende hulgas on Cheibar Shekan. Ilmselt on selle lennuulatus 1450 kilomeetrit.

Sarnaselt Fatteh-1-le on sellel manööverdav taassisenemiskere, mida saab Maa atmosfääri naasmisel juhtida ja mis on mõeldud õhutõrje üle kavaldamiseks. Mõlemad raketid jõuavad oma suure kiiruse tõttu Iraanist Iisraeli vaid mõne minutiga.

Vaatamata lühikesele reageerimisajale ei tulnud rünnak täieliku üllatusena. Ameeriklased olid rünnaku eest hoiatanud tunde varem. Iisraeli õhutõrjel oli veidi aega valmistuda, kuid ilmselt ei suudetud kõiki rakette kinni püüda.

Arrow-2 ja Arrow-3 näol on Iisraelil tegelikult tipptasemel raketitõrje, uuem variant suudab isegi rakette kinni pidada, kui need uuesti atmosfääri sisenevad. David’s Sling (Taaveti ling), mis on tegelikult mõeldud keskmaa kaitseks, suudab neutraliseerida ka ballistilised raketid. Kuulus raudkuppel Iron Dome aga selliste rünnakute vastu ei aita.

Lisaks sai Iisrael taas abi Ameerika ja Jordaania liitlastelt. Ameerika laevad Vahemerel suutsid ilmselt mitu raketti kahjutuks teha. Võimalik, et taas kasutati uusi rakette SM-3, mis suudavad isegi mandritevahelisi ballistilisi rakette kinni püüda.

Kõigele sellele vaatamata suutsid iraanlased mitu väravat lüüa. Praegu on ebaselge, kas tegemist on suuremate kahjustustega, sealhulgas Mossadi peakorteriga. Massiivne rünnak näib aga olevat raketitõrjele üle jõu käinud. Kokku on Iraanil väidetavalt vähemalt 3000 ballistilist raketti. Seetõttu peab Iisrael valmistuma haavatavuseks selliste rünnakute suhtes – eriti kui Hezbollah ja huthid sõidavad sisse oma arsenalidega.