USA president Joe Bisden kasutas eile reedel, 18. oktoobril põgusat visiiti Saksamaale, et rääkida Olaf Scholzi, Emmanuel Macroni ja Keir Starmeriga Ukraina ja Lähis-Ida hetke kuumadel teemadel.
Nende kokkusaamine on osa keerulisest üleminekuperioodist rahvusvahelisel tasandil, kus pärast 5. novembri valimisi USA-s selgub, kas võidab demokraat Kamala Harris või Donald Trump naaseb 2025. aasta jaanuaris Valgesse Majja, vahendab Le Monde.
Seoses Ukrainaga, mis on kokkusaamise peamine teema, püüavad neli liidrit eelkõige kooskõlastada oma vastuseid „võiduplaanile”, mille president Volodõmõr Zelenski neile viimastel nädalatel esitas. Ukraina presidendi meelest on küsimus selles, kas lubada oma riigil muuta jõudude tasakaalu Venemaaga, kui on veel kauge väljavaade alustada läbirääkimisi lahingute lõpetamiseks, võimalusel aastal 2025. Kuid asjal, kui Vene väed liiguvad edasi riigi idaosas, tekitavad Kiievi nõudmised peamiste lääneliitlaste seas tugevaid erimeelsusi Washingtoni, Pariisi, Londoni ja Berliini vahel. „Tegemist on ambitsioonika plaaniga, mis esitab keerulisi küsimusi, mille osas pole seisukohtade kohest ühtsust,” räägib diplomaat.
Tundlike teemade seas on Volodõmõr Zelenski jõuliselt taaskäivitatud küsimus tema riigi kutsumisest Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO). Tema silmis on selline lähenemine Kiievi jaoks parim võimalik julgeolekugarantii, et takistada Venemaad sõda taasalustamast, kui relvad on vaikinud. Ideaalis võiks see kutse Ukraina riigipea sõnul tulla enne detsembrit ja Joe Bideni presidendiaja lõppu, kuid Ukraina lõimumine Atlandi alliansiga saaks teoks parimal juhul pärast sõja lõppu.
Seni on USA ja Saksamaa blokeerinud igasuguse NATO laienemise väljavaated Ukrainale, samas kui Prantsusmaa ja Ühendkuningriik on selle suhtes soosivamad. Mõne allika väitel pole aga ameeriklastel lihtsale kutsele enam põhimõttelisi vastuväiteid. „Kui Kamala Harris osutub valituks, võib ette kujutada, et Biden võiks üleminekuperioodil selles suunas liikuda. Kui see on Trump, siis see põhjendus enam ei kehti ja Bideni vähimgi initsiatiiv võib asja hullemaks muuta,” märgib Euroopa diplomaatiline allikas. Kõige optimistlikumad tahavad uskuda, et USA meelemuutus võib sellegipoolest viia Saksamaa positsiooni muutumiseni.
